Tiibeti rahutustes on hukkunud üle 80 inimese

Indias resideeruva Tiibeti eksiilvalitsuse sõnul on Tiibeti meeleavaldustes surma saanud enam kui 80 inimest, Hiina teatel on hukkunud vaid kümme inimest.

Tiibetlaste vaimne liider dalai lama ütles intervjuus BBCle, et kui Hiina oma praegust poliitikat ei muuda, võib ohvrite arv veelgi suureneda.

Hong Kongi televisiooni teatel sisenes täna Tiibeti pealinna Lhasasse 200-st soomukist koosnev Hiina sõjaväekolonn tuhandete sõduritega. BBC andmeil on sõjalises valmisolekus ka naabruspiirkonnas

Chengdu

provintsis asuvad sõjaväeüksused.

Valjuhäälditest kostus sõnum: “Erista vaenlasi ja sõpru. Säilita kord!”

Lhasas viibiv 23-aastane Kanada tudeng ütles ajakirjanikele, et terve linn on praktiliselt suletud.

Hiina lubas allaandjatele leebet kohtlemist

Nädala alguses alanud rahumeelsed meeleavaldusid muutusid reedel vägivaldseteks. Tiibetlased panid põlema hiinlastele kuuluvaid ärisid ning loopisid kohalikke politseiüksuseid kividega.

Tiibeti ametivõimud kutsusid protestijaid end keskööks üles andma, lubades allaandjatele leebet kohtlemist.

Hiina ametliku uudisteagentuuri Xinhua andmeil hukkus rahutustes kümme inimest, kellest mõned põletati surnuks.

Eksiilis asuv Tiibeti valitsus aga teatas, et praeguseks on kokku loetud vähemalt 80 surnukeha, nende hulgas 26 inimest, kes tapeti laupäeval Dratchi vanglas Lhasas. Dalai lama abi Tenzin Takhla sõnul põhinevad nende andmed sugulastelt saadud teadetel ning neid on mitmeid kordi kinnitatud.

Dalai lama: Hiina peab poliitikat muutma

Intervjuus BBC-le ütles dalai lama, et olukord on muutunud ülimalt pingeliseks. Tema sõnul on tänaseks selgunud, kes on Tiibeti ja kes Hiina poolt, millega kaasneb tõenäoliselt veel rohkem tapmist ja kannatusi. 

Tema sõnul peab Hiina muutma oma poliitikat mägise Tiibeti suhtes.

“Lõppkokkuvõttes on Hiina oma poliitika külge klammerdunud ning ei vaata reaalsust. Nad lihtsalt tunnevad, et relvad on nende käes – nii et nad saavad kontrollida. Tõenäoliselt nad seda ka teevad, kuid nad ei saa kontrollida inimmõistust,” rääkis dalai lama.

Olümpiamängud kui proovikivi

Meeleavaldused puhkesid vahetult enne Hiina olümpiapidustuste algust, mille raames pidi Tiibetit läbima süüdatud olümpiatõrvik.

Dalai lama ütles, et toetab Pekingi olümpiamängude toimumist sel suvel, lisades, et see kujutab endast Hiinale võimalust näidata oma toetust vabaduse põhimõttele.

Rahvusvaheline olümpiakomitee avaldas lootust, et Tiibeti rahutused vaibuvad rahulikult, kuid komitee president Jacques Rogge ütles, et olümpiamängude boikoteerimine ei lahenda midagi.

USA välisminister Condoleezza Rice kutsus Hiina võime protestide mahasurumisel vaoshoitult käituma.

Tiibetit pooldavad meeleavaldused toimusid muuseas Nepalis, New Yorgis, Austaalias ning mitmetes Euroopa linnades.

Hiina väidab, et Tiibet on alati olnud osa Hiinast. Enne 20. sajandit sai Tiibet pikka aega autonoomsust nautida kuid 1950ndatel viis Hiina läbi sõjalise rünnaku. 1959. aastal toimus tiibetlane verine ülestõus, pärast mida põgenes Tiibeti valitsuse liider dalai lama Indiasse eksiili.