Tragöödia põhimõtete pärast
Samas on selgitajad olnud üsna kidakeelsed probleemi põhimõt-telise, suure maailmapoliitikaga seotud asjaolude osas.
Tegemist on väga põneva ajalooga riigiga – ikkagi ajaliselt teine vabariik Ameerika kontinendil, mille rajasid Aafrikast kohaleveetud ja end vabaks kuulutanud neegerorjad ja mulatid. Seda pärast mitut võitu Napoleoni saadetud vägede üle – suure prantslase sõjaline ebaedu algas just Kesk-Ameerikas.
Ajalooline hiigelvõlg
1. jaanuaril 1804 kuulutati Haiti (kreoolipäraselt Ayiti ehk mägine maa) sõltumatuks vabariigiks, ent kuna Napoleon tegi endast keisri, sai samaga hakkama ka mooramees, kes oli lahinguväljal võitnud Napoleoni õe-meest kindral Leclerci. 1825. aastal piiras saare ümber Prantsuse kuninga Charles X laevastik, nõudes iseseisvuse “lubamise” eest 150 miljonit kuldfranki. Kuna kardeti taas orjusse sattuda, nõustusid neegrid maksmisega, milleks võeti tohutu võlg – siit algas saare praegune viletsus. 1838. aastal vähendas Pariis nõude 60 miljonile, mis maksti ära aastaks 1883.
Seda pole prantslastele tänase päevani andestatud. Mullu, seoses läheneva 200. iseseisvus-aastapäevaga ja pidades silmas Euroopas levivat oskust ajaloolised võlad välja nõuda, näitasid haitilased, et ka nemad oskavad arvutada ja esitasid Pariisile tagasimakse nõude 21 685 135 571 dollari ja 48 sendi peale. ·okeeritud Jacques Chirac kasutas koguni G8 kohtumist selleks, et hoiatada Haiti presidenti kirgede lõkkelepuhumise eest, ent igal juhul moodustas Prantsuse valitsus erikomisjoni asjaga tegelemiseks.
Ent tagasi Haiti siseasjade juurde. 1915–34 okupeeris Haiti USA merejalavägi ja selle perioodi suurim jälg on armee puudumine (lõplikult aastast 1995) – teateid politsei kaotustest Haitis tuleb võtta kui teateid riigi ainsa relvastatud struktuuri kaotustest. Duvalier’de diktatuuri päevil 1957–86 toimis politsei kõrval veel eripolitsei, nn tonton-macoutes, kelle tegevuseks oli opositsiooni tapmine. Oli muudki sünget ja raskelt mõistetavat – Papa Doc ehk Duvalier-vanem kuulutas end elu-aegseks presidendiks, tema poeg sai ametisse 19-aastaselt Ometi oli USA kõigega päri – peaasi, et Kuuba vastas kuuluks võim ustavale mehele.
Mõlemad Bushid seotud
Haiti tänane president sattus ametisse George Bush vanema välja kuulutatud nn uue poliitika päevil. 1990. aasta lõpul valimised võitnud Jean-Baptiste Aristide suutis ametis olla kõigest kaheksa kuud, kui läks nii nagu tavaliselt – toimus sõjaline riigipööre. Ameerika Riikide Organisatsioon (ARO) oli just võtnud vastu otsuse esindusdemokraatia toetamisest, mis sisuliselt keelas riigipöörded, täpsemalt – riigi-pöörajate tunnustamise. Nutikas Aristide siirdus kohe USA pealinna, et ARO peremehele päevast päeva antud põhimõtet meelde tuletada. Ometi kulus selleks 1111 päeva. Mis teha, kui Bush vanemal polnudki isu ARO resolutsioon ellu viia ja algul ei teinud seda ka Bill Clinton.
15. oktoobril 1994 (kohaliku usundi voodoo pakutud päeval) toimetati Aristide lõpuks presidendipaleesse tagasi. 13 kuud hiljem lubas ta ametisse – nagu põhiseadus ette näeb – teise mehe, et siis ise uuesti võita 2000. a valimised. Nagu karta võis, ei kukkunud Aristide kolmas ametiaeg eelmistest parem välja, ent riigipöörded Ladina-Ameerikas on ju keelatud.
George Bush nooremal läks see juba kord meelest – aprillis 2002 toetas Valge Maja putšiste Venezuelas. Tulemuseks oli USA poliitiline kõrbemine ja selle kordumist valimisaastal ei soovi keegi. Sestap pole täna üllatuseks ei Haiti politseipealike vaoshoitus ega ka USA avalik keeldumine sekkumast Haiti sündmustesse.
Kaos aga laieneb ja nüüd on päevakorrale kerkinud sootuks originaalne lahendus – Pariis teatas valmisolekust saata oma väed Haitile. See oleks enneolematu ARO loomisest peale (1948), sest mitte oma, vaid Ameerika mandri välised relvajõud läheb konflikti lahendama sinna, kust isegi ÜRO on eemale hoitud.
Poolakatel viisavaba sõit Haitile
Oma panuse võitudele Napoleoni saadetud vägede üle ja sellega saare iseseisvumisele andis poolakate väeosa, kes kas pettumusest koloniaalsõjas või võlutuna mustanahalistest kaunitaridest läksid kohalike poole üle.
Uus riik andis poolakatele tänutäheks haitilastega võrdsed õigused, mis muu hulgas tähendab viisavaba sissesõitu saarele. Sotsialismipäevil Kuubale tööle või puhkama saabunud poolakad kasutasid seda agaralt minekuks Haitile, et sealt hüpata USA-sse.
