Sellele küsimusele saame vastuse, vaadates Transnistriat, mis eraldus sõjaga Moldovast, sest tema valdavalt venekeelne elanikkond kartis riigi ühinemist Rumeeniaga. Transnistria on end kuulutanud iseseisvaks, kuid teda ei ole tunnustanud ükski riik maailmas.


Transnistria on n-ö külmutatud konflikt, mis takistab Moldoval edasiminekut nagu kivi kaelas. Olulise panuse vastasseisu säilimisse annavad piirkonnas asuvad Vene väed, mis pidid OSCE otsuse järgi Transnistriast lahkuma juba 2002. aasta lõpul.

Piirkond kaldub üha enam Moskva mõjuvälja. Mullusel nn rahvahääletusel teatasid Transnistria elanikud soovist Moldovast lahku lüüa ja liituda tulevikus 900 km kaugusel asuva Venemaaga. Demokraatlikud riigid ei ole referendumit tunnistanud, sest rahvusvahelise õiguse järgi on Transnistria Moldova osa.

Rahulik ning stabiilne Moldova on Euroopale nüüd veelgi olulisem – pärast Rumeenia liitumist Euroopa Liiduga (EL) selle aasta alguses jookseb Moldova ja Rumeenia vahelt ühenduse välispiir. Loomulikult soovib euroliit endale demokraatlikke ja inimõigusi austavaid naabreid.

Valimisreklaam viis vanglasse

Transnistria territooriumil võimu haaranud režiim aga ei taga isegi põhiõigusi. Juuni alguses toimusid Moldovas kohalikud valimised. Kuna ka Transnistria on Moldova osa, olid valimised sealgi ette nähtud. Üks kandidaatidest, Valentin Beslaeg, soovis end valijatele tutvustada Moldovas trükitud voldikutega.

Needsamad voldikud tõid talle kaasa vangistuse, sest Transnistria võimud on keelanud “välismaal” valmistatud poliitiliste materjalide sissetoomise.

Samas pole ka Moldovas endas inimõiguste olukord kõige parem. Euroopa inimõiguste kohtul oli 1. jaanuari seisuga sellest Euroopa vaeseimast riigist 1445 kaebust, mida on nelja miljoni elaniku kohta palju.

Toimuvat illustreerib endise kaitseministri Valeriu Pasati juhtum. Esmaspäeval vabastatud, kuid üle kahe aasta vangis istunud Pasatit süüdistati Moldovale kahjuliku hinnaga Nõukogude-aegsete sõjalennukite MIG-29 müümises USA-le, kes üritas nõnda vältida nende sattumist Iraani kätte. Tegelikult seisnes aga Pasati “süü” selles, et ta kandideeris 2005. aastal praeguse pikaajalise presidendi Vladimir Voronini vastu.

Nõutuks teevad ka Moldova riigipea separaatkõnelused Venemaaga. Kui senini on Transnistria konflikti läbirääkimiste osapoolteks olnud Moldova, Transnistria, Venemaa, Ukraina ning OSCE, lisaks vaatlejatena Euroopa Liit ja USA, siis viimasel ajal on Voronin ja Putin pidanud salajasi kohtumisi.

Kuna tegu on EL-i lähialaga, peaks ühendusel olema Transnistria konflikti lahendamisel  suurem sõnaõigus.