Transnistrias hääletab rahvas iseseisvumise üle
Moldovast sõjaga lahku löönud Dnestri-äärne piirkond valmistub pühapäevaseks rahvahääletuseks, mis peaks kinnitama riigi iseseisvuspüüet või koguni soovi liituda Venemaaga.
Kui hääleõiguslikud kodanikud Transnistria 400 000 elanikust pühapäeval valimisurnide juurde lähevad, saavad nad valida kolme võimaluse vahel: Dnestri-äärsest piirkonnast saab iseseisev riik või ta ühineb Moldova või Venemaaga. Transnistria elanikkond on peaaegu sajaprotsendiliselt venekeelne.
Euroopa Liidu ja Moldova koostöökomisjoni europarlamendi delegatsiooni esimees Marianne Mikko leiab, et praeguse rahvahääletuse taga seisab Venemaa, kes soovib referendumiga oma jõudu näidata. “Külmutatud konfliktide eri-pära seisneb selles, et nende autor võib soojendada konflikti üles talle vajalikul hetkel,” ütles Mikko.
Üks selline hetk võib olla saabunud praegu, kui rahvusvaheline üldsus arutab Serbiast eralduda soovivale Kosovole iseseisvuse andmist. “Kremlis korratakse üha hoogsamalt: “Teie Kosovo ja meie Transnistria on üks ja seesama.” Tegelikult pole,” leidis eurosaadik.
Laupäeval tõstis võrdluse jälle esile Venemaa president Vladimir Putin, kes nimetas Transnistria kõrval uute iseseisvus-pretendentidena veel Gruusiast eralduda soovivaid Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat ning samuti Armeenia poolt AserbaidÏaani käest vallutatud Mägi-Karabahhi.
Riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel leiab, et sama hästi võinuks Putin lisada ka T‰et‰eenia või Tatarstani. “Tuleb vaadelda, kas külmutatud konfliktid toimivad demokraatlikus paradigmas, milles ma kõikidel juhtudel sügavalt kahtlen. Neil on manipuleerimise maik juures,” sõnas ta.
Herkeli hinnangul on nn külmutatud konfliktide teravnemine seotud Venemaa sooviga end geopoliitilise paisumise faasi viia. Näiteks Gruusia puhul võib viimase aja pingete kütmise taga olla NATO novembrikuine tippkohtumine Riias, kus Tbilisi loodab saada rohelist tuld liikumisele alliansi liikme staatuse suunas. Igasugune ebastabiilsus muudab selle ebatõenäolisemaks.
Ukraina peab sekkuma
Kõikide nende konfliktide puhul mängivad määravat rolli rahutagajate sildi all kohal viibivad Vene väed. Näiteks Transnistria turvalisust kaitsevad 1500 Vene sõdurit.
Nii Mikko kui ka Herkel leiavad, et kõige enam võiks teha Moldova lõhestatuse lõpetamiseks hoopis Ukraina, millega enklaavil on ainus välispiir. “Transnistria probleemi lahenduse võti asub Kiievis,” ütles Mikko. “Kui Ukraina väidab tõsiselt, et soovib integreeruda Euroopaga, siis on Kiiev sunnitud Moldovat abistama.”
Praegu on Ukraina blokeerinud kõik Moldovast saabuvad kaubad, millel puudub kesk-võimu tollitempel. Paraku pole Herkeli sõnul kuigi usutav, et varem Moskva-meelseks polii-tikuks peetud Ukraina uus peaminister Viktor Janukovit‰ kavatseks väga aktiivselt Chisinaud aidata.
Lõuna-Osseetia võtab eeskuju Transnistriast
•• Esmaspäeval teatas ka Lõuna-Osseetia, et korraldab novembris iseseisvusreferendumi. Tõenäoliselt seatakse sealgi ühe võimaliku valikuna üles ühinemine Venemaaga.
•• Gruusia võimud tõotavad
90-ndate algul neist lahku löönud piirkonna tagasi saada. Viimasel ajal on olukord enklaavi piiril aga pingestunud. Kuu algul üritati alla tulistada kaitseminister Irakli Okrua‰vili kopterit ja mässulised on pidanud valitsusvägedega hulga lahinguid.
