Naised liiguvad ringi, lapsed selga seotud, ja kannavad väga värvilisi riideid. Kuna lapsi on palju, on ka abiorganisatsioonidel surve vähendada laste suremust, sest just laste suremuses on Tšaad maailmas teisel kohal.Foto: Andres Putting
Mäest üles, mäest alla, mööda jõesänge viib tee, mida eile veel ei olnud, aga täna on...
Kuum ja kuiv õhk lajatab näkku, kui Ethiopian Airwaysi lennuki uks N’Djamena lennujaamas avaneb. On detsember 2017. Euroopa humanitaarabiorganisatsioon ECHO korraldab ajakirjanikele tuuri Tšaadi, õigemini selle idapiirkonda, kus juba kümme aastat tegeldakse sõjapõgenikega.
Enamjaolt on tegemist Sudaanist ja Darfuri mägialadelt pärit inimestega, kes vägivalla eest põgenenuna saavad Tšaadist varjupaiga. Aafrika hõngu saame tegelikult ninna juba Etioopias Addis Abeba lennujaamas, kus näeme korralikku kaost. Meid on kokku viis ajakirjanikku Euroopa eri osadest. On raadiomees Saksamaalt, fotoajakirjanik Šotimaalt, ajakirjanikud Austriast, Hispaaniast ja mina Eestist.
