Aastakümnete rängim majanduskriis, takerdunud sisereform, mitte just hästi sujuvad suhted Venemaaga ja parlamendivalimised iseloomustavad eelolevat poolaastat. Paljude meelest vajab Euroopa Liit just nüüd tugevat juhtimist. Kuid pärast Prantsusmaad ja enne Rootsit on kuueks kuuks juhtriigiks Tšehhi – USA-meelse vähemusvalitsusega, 10,4 miljoni elanikuga riik, kes pole EL-i sisereformiks vajalikku Lissaboni lepingut heaks kiitnud ja kellel ei ole selgelt määratud eesmärki euroraha kasutusele võtmiseks.

See-eest on aga Tšehhil president, kelle retoorikas on EL-i kritiseerimine vaat et keskseimal kohal ning kes on keeldunud heiskamast presidendilossis eurolippu. Muidugi on Klaus suuresti tseremoniaalse rolliga riigipea, mitte poliitika kujundaja, kuid Tšehhi n-ö esindusnägu ta siiski on. Ilmselt on temalt oodata värvikaid, mõnel teisel hinnangul aga eesistujariigile varju heitvaid seisukohti.

Algust tegi ta juba oma jõu-luläkituses, öeldes, et sellised poliitikud nagu Prantsuse president Nicolas Sarkozy teevad Euroopale halba, kuna respekteerivad liialt vähe liikmesriikide suveräänsust. „Ma söandan öelda, et need inimesed esindavadki Euroopa-vastasust,” pragas president.

Suure kolmiku roll

Vaatlejate meelest kujuneb peamiseks tegelaseks euroasjadega tegelev asepeaminister Alexandr Vondra, kes on nimetanud Tšehhi peamiseks ülesandeks „kolme suure” ehk Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia ühte paati saamise, selle asemel et esitada sooloinitsiatiive, nagu Sarkozyl kombeks oli. „Meie tugevus võib olla vahendamises,” ütles Vondra Reutersile.

Esimese hooga püüavad tšehhid sekkuda lausa konfliktide konflikti, kui selleks pidada olukorda Iisraeli–Palestiina suhetes. Peaminister Mirek Topolaneki sõnul sõidab EL-i delegatsioon eesotsas Tšehhi välisministri Karel Schwarzenbergiga Lähis-Itta eemärgiga leida lahendus Gaza konfliktile.