Europarlamendi saadik Marianne Mikko arvab, et Tšehhi eesistumisest kujuneb tulemuslik, kuid raske eesistumisperiood.
"Kui Tšehhi suudab unustada siseriiklikud erimeelsused ning euroskeptitsimi, on oodata tulemuslikku eesistumisperioodi," kinnitas Mikko. "See periood kujuneb aga majanduse mõttes väga raskeks, ent võimalusi näidata Euroopat maailmas kammertooni andjana on küllaga."
"Kahtlemata on Eesti jaoks erilise tähendusega, et eesistujaks on Ida-Euroopa riik. Usun, et eesistujana saab Praha kommunismikuritegude hukkamõistmisega suurepäraselt hakkama," rõhutas Mikko.
"Üldise majanduslanguse valguses on Tšehhil eriline roll Euroopa esindajatena maailmaareenil. Usun, et eesistumise võtmesõnadeks saavad solidaarsus ning ühtsus. Euroopa peab olema suur mängija ning andma eeskuju kogu maailmale," väitis Mikko. "Tšehhi on oma prioriteetides enim keskendunud majandusele ning välissuhetele, kuid ei tasu unustada, et Tšehhi president on võrdlemisi veendunud euroskeptik ning riigisiseseltki on skeptitsismi palju."
Vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud graafikule on iga liikmesriik kuue kuu vältel kordamööda nõukogu eesistujaks. 2007. aastast on eesistumine korraldatud kolmikeesistumistena ning koostatakse 18-kuuline eesistumisprogramm, millele lisandub iga eesistujariigi rahvuslik eesistumisprogramm.
Tšehhi järel saab järgmise aasta keskpaigast uueks eesistujaks Rootsi. Senise kava kohaselt peaks Eesti saama eesistujariigiks 2018. aastal.