Välisminister Urmas Paeti sõnul on Tšehhi eesmärgid oma eesistumisperioodiks Eestile olulise tähtsusega.
"Lissaboni leppe jõustamisele kaasa aitamine, energiajulgeoleku arendamine, suhete tihendamine Euroopa Liidu idapoolsete naabritega - need on kõik väga olulised teemad", loetles Paet. Tšehhi on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, mis pole Lissaboni leppe ratifitseerimisprotsessi alustanud ja parlament asub lepingut arutama 3. veebruaril.

Politoloog Karmo Tüür tõdes, et Tšehhi eesistumisperioodi põhiaspektideks on majandus, energeetika ja välissuhted.
"Tšehhi näib olevat Euroopa Liidu eesistumiseks valmis, nende agenda on paigas. Selle põhirõhud - majandus, energeetika ja välissuhted - kiidab heaks ilmselt igaüks," ütles Tüür Eesti Päevalehele.

"Kuna neil kolmel momendil on küljes ka teatud Venemaa-mõõde, siis on kasulik meelde tuletada, et Tšehhi ja Eesti kuuluvad ka Euroopa Välispoliitika Nõukogu jaotuse järgi suhtumises Venemaasse ühte gruppi - jäised pragmaatikud," lisas ta.

"Seega võiks Tšehhi eesistumiselt märgiliselt oodata aktiivset välissuhtlust nii lääne kui ida suunas, suurema rõhuga ehk Balkanile. Väga tuleks loota vähemalt katset välja töötada Euroopa Liidu ühist energiapoliitikat."

"Tšehhi koos muude Visegradi riikidega ja Eesti koos teiste Balti riikidega kuuluvad eemalt vaadates üsna ühte kategooriasse. Need on Ida-Euroopa riigid, mis kalduvad keskmisest enam toetama USA-d ning olema ettevaatlikumad ida poole vaadates. Arvan, et need kaks märksõna moodustavadki selle ootuste mustri põhja," kinnitas Tüür. "Eesti jaoks peaks see aga eelkõige tähendama õppimiseperioodi - varem või hiljem peame meie seda tempu järele tegema."

Tšehhi president Vaclav Klaus on oma sõnavõttudes Euroopa Liitu suhtunud pigem kriitiliselt, nimetanud eesistumisperioodi tühiseks ning ennast Euroopa Liidu dissidendiks. Uusaastakõnes oli Klaus juba leebema tooniga ja ütles, et riik saab mõjutada euroliitu muutuma tõeliselt demokraatlikuks ühenduseks.
Tšehhi ajal peab ühendus tegelema majanduskriisiga ja Lähis-Ida konfliktiga, lisaks püüdma siluda Venemaa ja Ukraina gaasitüli. "Jõuga survestamine gaasivarustuse katkestamise näol ei lähe kokku ei Maailma Kaubandusorganisatsiooni ega Rahvusvahelise Energiaharta põhimõtetega", tunnistas Paet. Venemaa pole paraku neist kummagagi ühinenud, kuid nii suur gaasitarnija nagu Venemaa võiks siiski neid põhimõtteid järgida, mis puudutavad hinnakujundust, selle läbipaistvust ja partneritega läbirääkimisi. "Euroopa Liidul tervikuna, sealhulgas Tšehhil eesistujana on oma roll ja töö, et osapooli lepitada ja kiiresti lahendus leida, mis võimaldaks gaasivarustuse taastada", kinnitas Paet.