Tšerkessid esitasid Moskva jaoks ohtlikuvõitu nõudmisi
Venemaal elab praegu umbes miljon tšerkessi, aga välismaal, peamiselt Türgis ja Lähis-Idas umbes viis miljonit. Sellise olukorra põhjus peitub 1864. aastal lõppenud Kaukaasia sõjas, mille järel sundis Vene tsaarivõim jõuga enamiku tšerkessi rahvaid välja rändama Türki. Tsaariväed tapsid aga kümneid tuhandeid tšerkesse.
Venemaal on kolm vabariiki, mille nimes sisalduvad viited tšerkessi rahvastele, neist kahes on nad selges vähemuses. Adõgee vabariigi elanikest on adõgeesid veerand, aga Karatšai-Tšerkessia vabariigis moodustavad tšerkessid vaid 11 protsenti. Kabardi-Balkaaria vabariigis on pooled elanikest kabardid, kes kuuluvad samuti kui adõgeedki tšerkessi rahvaste hulka. Tšerkessid on aeg-ajalt teinud häält, kuid seni on nende nõudmised jäänud Tšetšeenia sõdade ning islamiradikaalide vastase võitluse varju. Nüüd on paarist viimasest poliitilisest mõrvast vihased tšerkessid uuesti ärkamas.
Nädalavahetusel Karatšai-Tšerkessia vabariigi pealinnas Tšerkesskis toimunud tšerkessi rahva erakorraline kongress saatis Moskvasse nõudmise moodustada tšerkesside rahvuslik autonoomia. 1926.–1957. aastani oli Nõukogude Liidus Tšerkessia autonoomne oblast, mille taastamist kongress nõudiski. Häda on ainult selles, et isegi kunagise oblasti piiresse jäävates rajoonides on tšerkessid vähemuses.
Autonoomia nõudmine on Moskvale väga ebamugav fakt, eriti pärast 2008. aastal Gruusia alade Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvumise tunnustamist. Föderaalvõimud pole nõudmisele veel kuidagi reageerinud, kuid on selge, et tšerkesside nõudmine on ebarealistlik. Ekspertide arvates tegid tšerkessid kõlava avalduse lihtsalt selleks, et Moskva pööraks nende probleemidele rohkem tähelepanu.
Peaministri kandidaat tapeti
Karatšai-Tšerkessia vabariigis pole muidugi võrreldavatki islamiradikaalide põrandaalust võitlust keskvõimu vastu, kuid poliitilised mõrvad toimuvad sealgi. Märtsis tapeti väga populaarne tšerkesside noorteliikumise juht Aslan Žukov ning aprillis lasti otse tänaval maha vabariigi presidendi nõunik, tšerkesside peamine kandidaat peaministri kohale Fral Šebzuhhov.
Eriti viimase tapmine ajas tšerkessid keema. Kirjutamata seaduste järgi on Põhja-Kaukaasia vabariikides kõikjal ametikohad rahvuste kaupa ära jagatud. Karatšai-Tšerkessias on presidendi koht alati kuulunud karatšaile kui vabariigi suurima rahvuse esindajale, peaministritool aga tšerkessile.
Eelmisel aastal aga määrati peaministriks rahvuselt kreeklane, mida tšerkessid võtsid karatšaide poolt solvanguna. Ebaõiglus pidi heastatama Šebzuhhovi näol, kuid enne lasti ta maha. Praegu on peaministriks määratud siiski tšerkess.
Gruusia asub vana vaenlase poolele
•• Tšerkesside toetuseks on huvitaval kombel astunud välja Gruusia, kes on varem nendega pidevalt sõdinud.
•• 19. sajandil Kaukaasia sõja ajal võitlesid Venemaa tsaari teeninud Gruusia vürstid tšerkesside vastu. 1990. aastate algul osales palju tšerkesse Venemaalt oma sugulasrahva abhaaside poolel sõjas Gruusia vastu.
•• Nüüd aga kavatseb Gruusia parlament hakata arutama tšerkessi rahvaste genotsiidi tunnistamist Venemaa poolt Kaukaasia sõja ajal. See oleks pretsedent. Samal ajal tegid avaldusi, et Venemaa peab tunnistama genotsiidi, tšerkesside organisatsioonid USA-s.
•• Kui Gruusia parlament tõesti sellise avalduse vastu võtab, ei meeldi see kindlasti Venemaale, sest tekitab automaatselt veelgi rohkem pingeid Põhja-Kaukaasia vabariikides ning rikub ilmselt ka Sotši taliolümpia imagot, sest olümpia ühes põhikohas Krasnaja Poljanas elasid varem tšerkessid ja Kaukaasia sõja ajal toimus seal üks suuremaid tapatalguid.
