Tšetšeeni iseseisvuslased ja kadõrovlased istusid Oslos ühe laua taha
Millest pooled rääkisid, pole teada, sest ajakirjanikke ligi ei lastud ja kumbki pool ei nõustunud asja lähemalt kommenteerima, kirjutas Kommersant. "Kahe kohtumiste päeva jooksul räägiti intensiivselt selle üle, kuidas leida üksmeelt kõigi tšetšeenide vahel," ütles Kommersandile üks anonüümne allikas Abdurahmanovi saatjaskonnast ehk Ramzan Kadõrovi poolelt.
Zakajev, kes on Venemaal siiamaani terroristina tagaotsitav, sai poliitilise pagulasena varju Suurbritannias aastal 2003, kirjutas Jamestown Foundation. Samal aastal keeldus Briti kohus Zakajevit Venemaale välja andmast, kuna kohtuniku hinnangul oli nõue poliitiline ja Zakajevit ähvardas Venemaal piinamine.
Presidendi käsk: tšetšeeni rahvas olgu minu võimu all ühtne!
Kunagise Eesti presidendi Konstantin Pätsi kombel rahvusühtsuse peaeesmärgiks seadnud Tšetšeenia tegelik valitseja Ramzan Kadõrov on seevastu korduvalt öelnud, et ta näeks hea meelega Zakajevi tagasi Tšetšeeniasse tulemas.
"Kohtusime Zakajeviga president Kadõrovi käsul," kommenteeris Abdurahmanov. "Kohtumise aluseks oli presidendi programm tšetšeeni ühiskonna konsolideerimiseks."
Kõneluste eelmine voor toimus samuti Oslos juuli algul, need algatas AFP teatel inimõiguste kaitse organisatsioon Tšetšeenia Rahufoorum, mille president Ivar Amundsen arvas toona, et läbirääkimistel peaks olema Moskva toetus.
Läbirääkimiste eesmärk on tagada pikaajaline stabiilsus Tšetšeenias, kus aastate 1994–1996 ja 1999–2009 sõdade järel jätkub madala intensiivsusega sissisõda.
"Kohtumiste toon on olnud väga positiivne, väga konstruktiivne," ütles Amundsen toona, keeldudes kommenteerimast, millest täpsemalt räägiti.
Läbirääkimiste idee käis välja Amundsen pool aastat tagasi, kui president Kadõrov oli esinenud avaldusega, et pikaajaline stabiilsus Tšetšeenias pole võimalik ilma Zakajevi osaluseta. Ka Kadõrovi ise ning tema isa Ahmad Kadõrov olid enne Teist Tšetšeenia sõda iseseisvuslaste poolel, nagu ka mitmed praeguseks amnestia korras Vene võimudega koostööle läinud mõjukad tšetšeenid.
Kadõrov ajab taga Zakajevi sõprust, aga miks?
"Mäletan kui kurja vaeva nägi üks mu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kolleeg kunagi, et tuua Zakajev Venemaa parlamendiliikmete ja kadõrovlastega ühe laua taha. Sellest ei tulnud midagi välja, Zakajevi osavõtt välistati," kommenteeris assamblee asepresident ja riigikogu liige Andres Herkel.
Herkeli arvates võib kohtumist seletada kolmel viisil. Esimene võimalus on, et Kadõrov on saavutanud Tšetšeenia üle täieliku kontrolli ja viimaste separatistide käpa alla saamiseks vajab ta Zakajevi tuge. "Zakajevi suunas esitatud süüdistused – terrorism ja muu selline – võetakse maha ning talle pakutakse kohta Kadõrovi valitsuses," selgitas Herkel oma ajaveebis. See versioon pole Herkeli arvates eriti tõenäoline. "Kuid sellel on eeldusi olla „ametlik” versioon nii venelaste kui kadõrovlaste jaoks," kirjutas Herkel.
Tõepoolest on Kadõrov oma väljaütlemistes teise iseseisvuslaste liidri Doku Umarovi suhtes võrdlemisi verine: viimati teatas Kadõrov, et ennast Põhja-Kaukaasia emiiriks ehk sõjaliseks valitsejaks kuulutanud Umarov, kes juhib džihaadi ehk püha sõda Vene võimu ja Kadõrovi vastu, pääses napilt, kuid haavatuna Kadõrovi vägede erioperatsiooni käest. Järgmine kord saadakse Umarov kätte, lubas Kadõrov Vene uudisteagentuuride tiražeeritud teates.
Kreml all ja Kadõrov peal või hoopis vastupidi?
Teiseks võib Herkeli sõnul arvata, et läheneb Kadõrovi pankrot, sest Kreml ei taha tema omavolitsemist kauem taluda. "Viimases hädas on ta pöördunud iseseisvuslaste poole," selgitas Herkel seda võimalust. "Kreml Kadõrovit ei kontrolli, kuid valmistub talle kätte maksma."
Risti vastupidine võimalus on see, et läheneb hoopis Kremli täielik pankrot Tšetšeenias ja kogu Põhja-Kaukaasias. "Tšetšeenid peavad kõnelusi ja ühinevad peagi üle Kremli pea," kirjutas Herkel. "Putin kiristab hambaid, aga ei suuda sekkuda. Medvedev pakub end viimasel hetkel vahetalitajaks, et Venemaa nägu päästa ja Putinist eristuda."
