Tshetsheenia elanikud pagevad Vene sõjalennukite eest
Lõuna-Venemaa väikeses Ingushshias on küpsemas humanitaarkatastroof, mis võib peagi ületada isegi Kosovo põgenikelaine mõõtmed.
Ingushshia võimude andmeil on maapakku tulnud 150 000 tshetsheeni põgenikku, nendele lisaks ootas juba eelmistest Kaukaasia rahvuskonfliktidest ees 24 000 kodutut. Seega tuleb Eestist kolm korda väiksemas Ingushshias nüüd iga kahe põliselaniku kohta vähemalt üks pagulashing. "Kui me loodaks vaid Moskvale, näeksime varsti tänavatel surevaid lapsi," ütles Eesti Päevalehele Ingushshia migratsiooniameti asedirektor Magomed Girejev.
Föderaalsete ametkondade toel on seni telkidesse ja vagunitesse majutatud vaid ligi 20 000 tshetsheeni, mis tähendab, et 110 000 – 115 000 põgenikku on ajutise varjupaiga leidnud tavaliste inimeste juures. Täiesti tavaline on, kui korralikuma korteri omanik peab enda juures 10–20 põgenikku. Eeskuju andvalt on käitunud president Ruslan Aushev, kes oma suvilasse on majutanud koguni 200 pagulast. Sama taset katsuvad veel hoida ka mõ-ningad juhtivad ärimehed. Võimud aga kardavad, et inimesed väsivad külalistest ja vastu talve jäävad tshetsheeni naised-lapsed ikkagi abita.
Praegu on põgenikega seoses kogu vabariigis kehtestatud alkoholikeeld, komandanditund ning kõrgendatud turvameetmed, sest on tabatud tshetsheenide katseid tuua üle piiri ka relvi, narkootikume ja lõhkeainet. Ingushshia siseministeeriumi pressiesindaja Matvina Hadzhijeva sõ-nul on aga tshetsheenide massi arvestades korrarikkumisi siiski üllatavalt vähe. Põgenikud, enamasti naised, lapsed ja vanurid, kinnitavad ise, et on kodudest ära jooksnud kiirustades ning pole saanud kaasa võtta isegi elementaarseid kodutarbeid, mingitest relvadest või narkootikumidest rääkimata.
Eesti Päevalehel ei õnnestunud leida aga ühtegi põgenikku, kes oleks tunnistanud, et pages terroristide, mitte Vene pommide eest. Teatavasti on Vene propaganda kinnitanud, et põgenikke on teele ajanud hoopis Tshetsheenia sõdalased. Põhja-Osseetias Mozdoki raudteejaamas redutavad Tshetsheeniast pärit etnilised venelased rääkisid samuti, et põgenema sundisid neid eelkõige omad rahvuskaaslased. Vahhabiitidest mässajad olevat vene külaelanikesse suhtunud igati hoolitsevalt, kuid kaevanud siiski punkrid elumajade vahele, provotseerides seega Vene vägede tuld.
Lahinglennud Tshetsheenia kohal on üha jätkunud ning startivaid ründelennukeid seiravad põgenikud minetasid aina enam lootust, et neil võiks veel alles jääda maju, kuhu naasta. "On föderaalarmee, mis peab oma kohuseks meie maju pommitada, aga eelmine sõda tõestas, et pole föderaalset ametkonda, kes midagi taastada aitaks," kurtis lootusetuses Tshetsheenia venelanna Sonja pärast neljateistkümnendat hommiku-einet raudteejaamas.
