Analüütikute hinnangul on aga mässulises piirkonnas käiva sõja taga kokkulepped Vene ja T‰et‰eeni väejuhtide vahel.

”Kõik t‰et‰eenide juhid ja tugibaasid asuvad kolmnurgas mõõtmetega 60x40x40 kilomeetrit,” kinnitas Eesti Päevalehele Vene pressi tunnustatuim T‰et‰eenia-ekspert Bahtiar Ahmedhanov, ”Tulejõudu ja kahuriliha jätkuks föderaalvägedel igal juhul, et see vastupanukolle viimse okkani läbi kammida.”

IGAVENE 1500. T‰et‰eenias paiknevaid Vene armeejõude juhtiv kindral Gennadi Tro‰ev kinnitas nädalavahetusel, et ”bandiite on järele jäänud vaid 1500, kellest umbes 300 varjab end Gruusias”. Kuigi kindral serveeris seda suure eduna, jäi õhku tõdemus, et juba aasta tagasi andis Vene propaganda separatistide jõudude kohta samasuguseid hinnanguid.

Ob‰t‰aja Gazeta sõjakorrespondent Ahmedhanovi kinnitusel võivad Tro‰evi arvud olla mingis mõttes õiged, kuid olulisem olevat tõsiasi, et iseseisvuslaste leeris toimib väga stabiilne värbamine, rahastamine ja varustamine. Enamik partisanidest ”töötab” kahekuuliste vahetuste kaupa, teenides ligi 4000 krooni kuus, mida rahavaeses Kaukaasias ei peeta üldse halvaks palgaks. Selgelt olevat täheldatav protsess, et etnilisi t‰et‰eene jääb relvaüksustes aina vähemaks, enamuse moodustavad pool-ideelised palgasõdurid Dagestanist ning Karat‰aide ja Balkaaride pealtnäha idüllilistest mägiküladest.

Ahmedhanovi arvates on sõja jätkumise taga selged kokkulepped Vene ja T‰et‰eeni väejuhtide vahel: ”Naeruväärsed on väited, et mässuliste juhtidega ei tehta lõppu, kuna see võiks suurendada Vene poole kaotusi. Millal enne Vene armee sellest hoolinud on?”

Enamus Moskva T‰et‰eenia-ekspertidest usub kuuldust, mille kohaselt talvel olevat Ingu‰eetia-Moskva reisilennukis ära tuntud kuulus välikomandör Arbi Barajev. Reisijate kahtlusi kinnitasid samale mehele lennuki juurde vastu sõitnud kaks tumedate akendega luksus-dÏiipi. Teine kord talvel raporteeris üks Vene üksus Barajevi arreteerimisest, kuid Vene-meelse t‰et‰eeni miilitsa sekkumise järel sõjapealik jälle kadus.

GARANTEERITUD SISSETULEK. Ahmedhanovi hinnangul on T‰et‰eeni ja Vene kindralite peamiseks ühiseks huviks relvaäri. ”Isegi tanke on kümnete kaupa kuhugi kadunud. Kus veel saaks riigi vara niimoodi maha kirjutada, kui mitte väikses räpases sõjas?”

Viimaste kuulduste kohaselt liigub T‰et‰eenia ja Kirde-Gruusia kaudu maailma mustale turule ka ülimoodsaid Vene relvi, nagu näiteks tankitõrjeraketid Konkurss, mida Vene armee ise seeriaviisiliselt ei suuda osta.

Suurte relvatehingute otsestest vahendustasudest peetavat üleval iseseisvuslaste tavaüksusi, kaudselt kajastuvat sama äri ka sponsor-rahades, millest elatub komandör Hattabi araablastest-afgaanidest koosnev eliit-armee. Lisaks on t‰et‰eenide ja Vene sõdurite ühisteks tuluallikateks tagasihoidlike taastamisrahade omavoliline jagamine.

Aeg-ajalt lahvatav vägivald on Ahmedhanovi arvates aga enamasti tingitud 70 000 Vene reasõdurist koosneva massi kehvast motiveerimisest – nende seas olevat põhiteenistuseks kujunenud labane marodöörlus, inimröövid ja väljapressimised. See viib sageli omakorda t‰et‰eenide veritasuni. Suhete inimlikustamisest sõjaväelaste ja elanike vahel polevat väejuhatus aga nimme huvitatud.