Tükeldatud poolsaare piiritüli raugeb
1998. aastal algasid ametlikud konsultatsioonid Venemaa ja Ukraina vahel riikidevahelise piiri mahamärkimiseks. Käesoleva aasta jaanuaris sõlmiti leping, milles on fikseeritud kahe riigi vaheline maapiir kogupikkusega 1738 kilomeetrit. Lahtiseks jäi veel merepiir Aasovi meres ja Kertši väinas.
Ukraina iseseisvus 1991. aastani kehtinud Ukraina NSV administratiivpiirides, mille järgi kuulus Tuzla saarel olnud Srednaja Kosa küla nüüd Ukraina koosseisus olevale Kertši linnale. Siiani ei ole Venemaa nõustunud selle faktiga, mis on tekitanud lisa-takistuse kahe riigi merepiiri mahamärkimisel.
Juhtivaid SRÜ eksperte Konstantin Zatulin väidab, et Tuzla saar sündis pärast seda, kui samanimelisele neemele, mis oli maismaaühenduses Tamani poolsaarega, kaevati läbivoolukanal. Enne seda ei olnud saart, oli vaid neem, mis oli osa Tamani poolsaarest. Venemaa lähtub sellest, et saar on ikka veel osa Tamani poolsaarest, mis kuulub neile.
Selle kinnituseks on Zatulini väitel säilinud endised administratiivsed otsused, mis võeti vastu veel endise NL poolt ja ajal, mil Krimm kuulus veel Vene NSV-le. 1954. aastal läks Krimmi poolsaar tollase Nõukogude liidri Nikita Hruštšovi ettepanekul ja Nõukogude Liidu ning kummagi liiduvabariigi ülemnõukogu heakskiidul Vene NFSV koosseisust Ukraina NSV-le.
Ühtlasi viidi parandused sisse ka Vene ja Ukraina põhiseadustesse ning nii ongi need esimesed juriidilise jõuga dokumendid, millest kaks tänast oponenti võivad oma vaidlustes lähtuda. Ehk lihtsalt öeldes, kui Nikita Sergejevitš ei oleks andnud Krimmi Ukrainale, mille tulemusena kaevati Tuzla neeme läbistav kanal, ei oleks täna vaidlust saare kuuluvuse üle.
Vene ajalehe Izvestija väitel sõidutati president Vladimir Putinit Aasovi mere ja Kertši lahe kohal, talle näidati väikest saarekest ning räägiti 100 aasta eest juhtunud ökoloogilisest katastroofist, mille käigus uhuti poolsaar minema. Loomulikult kiitis president selle taastamise heaks.
Suhteliselt omapärase versiooni on välja käinud Vene duuma väliskomisjoni esimees Dmitri Rogozin, kelle väitel on saare näol siiani tegemist Tuzla poolsaarega, mis on 30 cm ulatuses olnud kaetud veega. Tammiehitamise toetuseks põhjenduste leidmiseks ei ole Venemaal aega ega inimesi raisatud.
Kahe riigi vahel puudub merepiiri mahamärkiv piirileping, seepärast on Ukraina jaoks selge oht – kohe kui Krasnodari krai juhtide algatatud kaldakindlustustöödega ehitatav tamm liitub Tuzla saarega, on see Venemaa territooriumi lahutamatu osa (maismaaühendus) ning Ukrainal pole rahvusvahelistele seadustele tuginedes midagi teha.
Mis huvi üks väikesaar kahele riigile pakub? Tuzla saar asub sisuliselt Tamani poolsaare ja Kertši poolsaare vahelise Kertši väina keskel. Väina läbib laevatee, mis tänaseni on asunud sisuliselt Ukraina territoriaalvetes. Selle laevatee kasutamise eest on analüütikud väitnud Venemaad maksvat Ukrainale aastas 100–175 miljonit dollarit. See ei ole väike raha. Ja milleks maksta, kui on võimalik sooritada ühekordne investeering tammi, mis lahendaks ühe hoobiga kogu küsimuse.
Ukrainale on igasugune välisvaluuta teenimise allikas teretulnud. Eriti kui selleks on Venemaa, kelle gaasi- ja naftatarnetest otseselt sõltutakse. Samas on Ukrainale tunduvalt valusam küsimus pretsedendi loomises, mis annaks edaspidiseks ainet juba diskussiooniks Krimmi poolsaare kuulumise üle.
Ukrainal on mitmeid muidki piirialaseid probleeme. Üheks selliseks on vaidlus Zmeinõi (Ussisaare) saare kuulumise üle Rumeeniaga. NSV Liidul oli piirilepe Rumeeniaga, kuid praegu ei taha Rumeenia samadel tingimustel lepingut Ukrainaga sõlmida ja peab saart jätkuvalt enesele kuuluvaks. Ukraina on seepärast sunnitud saarel pidama statsionaarseid piirivalveük-susi.
Samuti ei ole finantserimeelsuste tõttu ratifitseeritud 1997. aastal sõlmitud piirilepingut Valgevenega ja Moldovast lahku löönud Dnestri-äärne piirkond tekitab pidevalt takistusi piiriületamise ja tollitöö korraldamise osas suhetes Moldovaga.
Ukraina on mõistnud olukorra komplitseeritust, mille tõestuseks on kas või presidendi Lõuna-Ameerika turnee ning peaministri Eesti-visiidi ärajäämine.
Leitnant Tarmo Ränisoo töötab piirivalveametis. Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti
Vene ja Ukraina otsustasid piiritüli lepitada
Venemaa ja Ukraina leppisid kokku vastastikustes sammudes Kertši väinas puhkenud piiritüli lahendamiseks.
Nõnda teatas Vene peaminister Mihhail Kasjanov reedel pärast kõnelusi oma Ukraina ametivenna Viktor Janukovitšiga.
Aasovi mere ja Kertši väina staatuse kooskõlastamine on kavas lõpetada kahe-kolme kuuga ning siis allkirjastatakse ka vastav valitsustevaheliste lepete pakett, lisas Kasjanov. Vene peaministri sõnul saavutati kokkulepe, et seniks peatab Venemaa tammi ehitamise, Ukraina aga toob oma piirivalvurid Tuzla saarelt ära.
“Praegu pole mingit piiri Venemaa ja Ukraina vahel Tuzla saare piirkonnas olemas, seetõttu kõik, mis tehakse, lähtudes eeldusest, et see piir on olemas – on vale ja selline tegevus tuleb lõpetada,” teatas Kasjanov.
Eesti Päevaleht Online
