"Selleks tuleb Euroopa Liidus kujundada välja ühtne ühisturg ja kujundada vastavad infrastruktuurid," kinnitas Kelam. "Muuhulgas tuleks tegeleda energiatarnete mitmekesistamisega ja sadamate arendamisega."
Kelam märkis, et praeguses olukorras osutub Euroopa Liidu jaoks kõige tõsisemaks probleemiks Venemaa suutlikkus Euroopat gaasiga varustada.
"Kõige suurem probleem Euroopa Liidu jaoks on see, kas Venemaa suudab vajalikus koguses gaasi Euroopasse saata," rõhutas Kelam. "Gazprom tegeleb praegu hoopis teiste asjadega. Ettevõttes on tootmine praeguse juhtkonna all viimastel aastatel stagneerunud."
Venemaa jaoks muudavad olukorra keerulisemaks ka sõltumatute energeetikakompaniide arvu vähenemine riigis ning Kesk-Aasia riikide poolt teostatud hinnatõusud. Ereda näitena Venemaa energeetikapoliitika suutmatusest tõi Kelam Jamali poolsaarel asuva maardla arendamist, mille kasutuselevõtuks anti luba kümme aastat tagasi, kuid trassi ehitus algas alles tänavu.
"Venemaal on praegu kolm võimalust," tõdes Kelam. "Kas tõsta gaasi hinda, varustada kodutarbijaid või varustada Euroopat."
Kui seni oli Euroopa Liidus suhtumine Venemaasse pigem soosiv kui neutraalne, siis jaanuaris toimunu mõjus euroametnikele külma dušina, mistõttu Euroopa mõistab praegu paremini Venemaa käitumist.
"Venemaa teeb sinisilmsetele uskmatutele oma asjad selgeks," selgitas Kelam. Samas pole Euroopa Liidus endiselt üksmeelt ühtse poliitika rakendamises Venemaa suhtes. Eriti keeruline on Venemaa meelestatust selgitada Itaalia, Hispaania, aga ka Saksamaa poliitikutele.
"Nende jaoks on Venemaa üsna kauge," märkis Kelam.
"Euroopa peaks ühtlustama ajalookäsitlusi," pakkus Kelam välja võimaliku lahenduse. "Samuti tuleks edendada pehmet integratsiooni. Hispaania ja Itaalia tunnetasid küll Saksamaa ohtu, kuid Stalin jäi neile kaugeks."
Kelami arvates peaks Euroopa Liit suhetes Venemaaga rõhutama eelkõige inimõigusi ja õigusriikluse aspekte.
"Venemaa on praegu väga haavatavas olukorras majanduslikult ja sotsiaalselt," lisas Kelam. "Riigis on välisinvesteeringute puudus ja tööpuudus kasvab."
Siiski võib Kremli viimaste nädalate sammudes näha senises poliitikas mõningast suunamuutust.
"Venemaa on hakanud üritama mängida head politseinikku," kommenteeris Kelam naaberriigi viimaseid poliitilisi arenguid, kuid samas on Euroopa Liidul praegu soodne võimalus ilmutada ühtsust. "Euroopa saab suhetes Venemaaga mina edasi samm-sammult."
Venemaa valmistub usinasti pidama Sotši taliolümpiamänge, kuid eurosaadiku arvates tuleks need selles riigis ära jätta.
"Mitte boikoteerida, vaid ära jätta," väitis Kelam Sotši olümpiamängude pidamise kohta. "Kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee oleks teadnud, mis seal piirkonnas toimub, poleks ta Venemaale seda võimalust andnud. See on ebakindel piirkond."
Kelami meelest on kõige parem, kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustaks võimalikult ruttu muuta mängude toimumispaika: "Mida kiiremini Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustab, seda parem."
Vastukaaluks Venemaa agressiivsele poliitikale tuleks Euroopa Liidus tihendada sidemeid NATO ja Põhja-Ameerika riikidega.
"NATO ja Euroopa Liidu edasine koostöö on asendamatu," sõnas Kelam. "Venemaa eesmärk on aga NATO-t kastreerida. Seetõttu ei tohiks me piirduda Euroopa ühisturuga, vaid peaksime looma transatlantilise turu."