Mind viis eelmise nädala lõpus Türki rahvusvahelise sõnavabaduse eest võitlemise organisatsiooni PEN (Poets, Essayists, Novelists) missioon. Türgi on PEN-i murelaps olnud juba mõnda aega, kuid pärast mullu juulis toimunud ebaõnnestunud coup d’état’d on sealne olukord muutunud katastroofiliseks ning toetusavaldus vangistatud kirjanikele ja ajakirjanikele muutus vältimatuks vajaduseks.

Tallinnast kõigest kolme ja poole lennutunni kaugusel valitseb inimõiguste ja õigussüsteemi kriis. Inimesed on hirmul, sest nad ei tea, millise süüdistusega võidakse neid juba homme kinni pidada, millise väljaande toimetust ootab läbiotsimine või millist kirjastust sulgemine. Praeguseks on võimud käskinud sulgeda üle 200 toimetuse ja kirjastuse. Kui vahetult pärast riigipöördekatset karistati güleniste, siis nüüd on järg vähemuste, sekularistide, valitsuskriitiliste mõtlejate jt käes.

Olukorda pingestab veelgi aprilli alguses toimuv põhiseaduse muutmise referendum, mis jah-häälte võidu korral tähendaks kogu riigivõimu koondumist presidendile.
Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapiletartikkel
3 € Osta päevapilet
Tutvu maksevõimalustega >>