Ainsa liikmesriigina taunis Taani peaministri saamist NATO uueks juhiks Türgi seoses 2006. aastal lahvatanud skandaaliga, kui Skandinaaviariigi trükimeedias avaldati prohvet Muhamedi pilanud karikatuurid, teatas Reuters. Tookord tõi karikatuuride avaldamine islamiriikides kaasa ägedad Taani-vastased meeleavaldused. Türgi peaminister Tayyip Erdogan oli veel eilegi nördinud, et Rasmussen pole suutnud oma ametiajal sulgeda Taanis tegutsevat kurdi telekanalit

"Ma olen väga meelitatud, et mind on määratud NATO järgmiseks peasekretäriks ja ma teen kõik endast oleneva, et väärida seda usaldust, mida mu kolleegid on mulle osutanud," vahendas Turkish Weekly õnnelikku Rasmusseni.

"Te teate, et arutelud kestsid 36 tundi," ütles praegune peasekretär Jaap de Hoop Scheffer pressikonverentsil Rasmussenile, kelle tee peasekretäri toolile oli hoolimata suurriikide toetusest üsna keeruline. "See pole ajalooline päev mitte seetõttu, et taanlane on saanud esimest korda sellesse ametisse, vaid sellepärast, et me tähistame maailma kõige edukama rahuliikumise 60-ndat aastapäeva."

Kui varem ähvardas Türgi lausa loobuda Euroopa Liidu liikmelisuse taotlemisest, siis Türgi peaministri Erdogani sõnul lõpetas ta Rasmusseni kandidatuuri blokeerimise pärast vestlust USA presidendi Barack Obamaga, kes tegi Türgile mitmeid soodsaid pakkumisi.
Milles pakkumised täpsemalt seisnesid, pole päris selge, kuid Türgi valitsusjuhi sõnul peaks üheks asepeasekretäriks saama türklane ja Türgi komandörid pääseksid Rasmusseni ametiajal NATO struktuurides juhtivatele positsioonidele. AP teatel soovis Erdogan ka Taanis edastatava kurdi telekanali keelustamist ja NATO sõbralikumat poliitikat suhetes islamiriikidega.

"Meie president andis oma tunnustuse, kui ta sai teada, et meie nõudmistele on saadud Obama garantii," märkis Erdogan.
"Toetus Rasmussenile oli laiaulatuslik," tunnistas ka Eesti välisminister Urmas Paet, kes kinnitas, et alternatiivkandidaate uue peasekretäri kohale polnud, kuna Rasmusseni toetas 27 liikmesriiki 28-st. "Selleks, et konsensust saada, tuleb vaeva näha."

 
Paet tõstis Rasmusseni ametiaja prioriteetidena esile NATO kollektiivkaitse tähtsust, valmisolekut liikmesriikide kaitseks, küberrünnakute vastast võitlust, terrorismi ohjamist, samuti rahvusvahelisi operatsioone Afganistanis ja Kosovos. Rasmusseni peamiseks ülesandeks võib aga kujuneda NATO uus strateegiline kontseptsioon.
"See on meile parim otsus," iseloomustas Paet uue peasekretäri poliitikat Eesti osas. "Ta oli selgelt meie favoriit."

Venstre parteisse kuuluv 56-aastane Rasmussen sai Taani peaministriks 2001. aastal Poul Nyrup Rasmusseni järel. Riigi järgmiseks valitsusjuhiks on saamas kolmas Rasmussen – praegune rahandusminister Lars Lokke Rasmussen.
1. augustil ametisse astuvast Rasmussenist saab kaheteistkümnes NATO peasekretär alates alliansi loomisest 1949. aastal.