Türkmenistan keelab oma kodanikel välismaa eraülikoolides õppimise

Kesk-Aasia endine Nõukogude Liidu vabariik Türkmenistan keelab oma kodanikel õppida välismaal eraülikoolides, teatas üle ilma inimõiguste järele valvav organisatsioon Human Rights Watch.

Hulgaliselt gaasi eksportiv ja sel põhjal nii Venemaa, Iraani kui ka Euroopa Liiduga sõbralikke suhteid otsiv Türkmenistan on samas lääne meediakanalite jaoks suletud, kirjutas uudisteagentuur Reuters.

Human Rights Watchi väitel suruvad Türkmenistani võimud alla teisitimõtlemist ja piiravad oma kodanike juurdepääsu ametliku loata informatsioonile. Võimud aga lükkavad säärased süüdistused tagasi.

"Tänavu juuli lõpust saati on Türkmenistani võimud takistanud sadadel tudengitel pääsu lennukitele ja üle maismaapiiride, kui nad on välismaale õppima suundnud," teatas Human Rights Watch eile. Ettekäändena, miks neid maalt välja ei lubatud, toodi selleks vajalike dokumentide puudumine.

Tagakiusatud üliõpilased kavatsesid minna õppima Kõrgõzstani, Venemaa, Kasahstani, Türgi ja USA eraülikoolidesse. Seevastu on riik Human Rights Watchi teatel lubanud oma kodanikel õppida riiklikes ülikoolides, sest "need vastavad teatud standarditele".

"Need suvalised ja häiriva piirangud reisimisele näitavad, kui represseeriv Türkmenistani valitsus on," ütles Human Rights Watchi Türkmenistaniga tegelev uurija Maria Lisitsõna, lisades, et õigus minna välismaale kuulub põhiõiguste hulka.

Türkmenistan püüdis ennast ülejäänud maailmast isoleerida eelmise presidendi Saparmurat Nijazovi valitsemisajal. Nijazov nimetas ennast Türkmenbašõks ehk "türkmeenide isaks" ning käitus tõelise idamaise veidrikust valitsejana. Tema järeltulija Kurbangulõ Berdõmuhhamedov on küll osale Nijazovi poliitikast andnud tagasikäigu, kuid Human Rights Watchi hinnangul "ei tähendanud see tegelikke reforme inimõiguste vallas".