Turul uued tegijad: kes palkaks vene piraate?

Endise Nõukogudemaa palga­sõdureid, -mõrvareid ja relvaärikaid on juba küllalt nähtud, nüüd pakkus see ühiskond maailmale ka esimesi piraate.

Oli aasta 1991, kui üks kokku kukkunud impeerium jättis oma varemetele uitama sadu, kui mitte tuhandeid moraalsete tõrgeteta mehi, kes oleks valmis kiire raha nimel tegema kõike, mida tellija nõuab. Venelastest, ukrainlastest, armeenlastest, kasahhidest ja teistest palgasõdureid, mafioososid ja salakaubavedajaid võib kohata juba pea iga riigi vanglais.

Piraate pole Nõukogude-järgne Ida-Euroopa varem pakkunud, laeva Arctic Sea veider kaaperdamisdraama paljastas ehk uue kriminaalniši või siis hoopis KGB-liku katse vett segada. Antud juhul suudeti kiire reageeringuga nurjata küll pretsedent – ükski allmaailmajõud ei saa hõisata, et kaaperdamine Läänemerel läks õnneks.

Globaalne pätlus

Kuid juhul kui Arctic Sea kaaperdamine oli prop­agandistlik trikk, lõi see bumerangina Venemaad ennast. Puutumatuks ei saa meiegi end pidada – suvaline pätt meie ukse tagant võib ilmuda välja palju verisemas aktsioonis teisel pool maakera, kui leiduks vaid keegi, kes talle väikese vaeva eest suurt rahasummat pakuks.

Kuritegevuse „revolutsioon”, mis 1990. aastate alguses lainetas üle kogu Ida-Euroopa ohtrate mõrvade, narkokaubanduse elavnemise, korruptsiooni süvenemise, rahapesu ja jõukudevahelise arveteklaarimisena, avaldab mõju praeguseni. Majanduskriisi ajal leiavad pätid aga hõlptulu saamiseks hoopis dramaatilisemaid võimalusi.

Aafrika on täis postsovetlike riikide lennukipiloote, eelkõige venelasi ja ukrainlasi, kes küll ei toimeta ühest kohast teise turiste, vaid ikka relvi ja palgasõdureid. Musta Mandri armeed lausa kubisevad venelastest nõuandjaist. Sudaan ostis Ukrainast Nõukogude tanke, mille salajane transportimine avastati vaid seetõttu, et need sattusid Somaalia piraatide kätte.

Mullu puhkes skandaal Kenyas, kui kaks armeenlasest venda rüüstasid nähtavasti valitsuse tellimusel opositsioonilist meediakontorit. Samuti kukkus alla üks Sudaani armeele kuuluv hävitaja Mig-29, misjärel paljastus, et peaaegu kõiki selle armee lennukeid juhivad venelased. Samuti koolitavad venelased Etioopia armeeüksusi.

Baltikumi valgetes sukkpükstes naissnaipreid pole Kaukaasias küll keegi oma silmaga näinud, küll aga Lõuna-Osseetia poolel Venemaa „kasa­kaid”. Venelastest palgasõdureid on arvukalt Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, neid kohtas tihti nii NSV Liidu kui ka Jugoslaavia lagunemise sõdades. Mullu pidas ÜRO vajalikuks korraldada Moskvas lausa eraldi seminari Ida-Euroopa palgasõdurite teemal.

Kus raha, seal piraadid

Kahju 13-16 miljardit

250 juhtumit aastas

•• Piraatlus on enamasti leidnud pinda seal, kus võim on nõrk, kuid raha liigub palju. Laevafirmadele läheb see maksma 13–16 miljardit dollarit aastas.

•• Malaka väinas, mille kaudu kulgeb 40 protsenti maailma merekaubandusest, on see nuhtlus olnud lausa krooniline. 2006. aastal registreeriti sealsetes vetes 50 piraadirünnakut.

•• Aafrika sarve esisel pandi mullu kirja 111 enamasti Somaalia kurjategijate korraldatud piraatlusjuhtu, mis tõid kaasa sõjalaevade koondamise piirkonda.

•• Viimaste aastate uudiseks on olnud piraatluse elavnemine Nigeeria esisel – mullu 40 rünnakut. Ka kogu Lõuna-Ameerika põhjarannik on piraadiohtlike piirkondade nimekirjas.

•• Üks piraadirünnak Läänemerel jääb esialgu erandlikuks enam kui 250 seas, mis igal aastal maailmameredel tehakse.

100 miljardi dollari suurune majandusharu

•• Tai vanglas istuv Venemaa kodanik Viktor Butt sai maailmakuulsaks, kui väikesest relvaärikast oli kasvanud kaupmees, kes hakkas varustama tapariistadega kõikvõimalikke relvajõude ja lausa terroriste. Ent palgasõdurite turg on ka ilma endise NSV Liidu kodaniketa ülerahvastatud.

•• 1990. aastal pakkus Aafrika putšistihakatistele relvastatud abi Lõuna-Aafrikas baseerunud „kontsern” Executive Outcomes, 2000. aastail aga Margaret Thatc­heri pojaga seotud firma Sandline. Kuid sama putšiplaani tõttu vahistati 2003. aastal samuti kompanii Logo Logistics teenistuses olnud Kasahstani ja Armeenia kodanikke.

•• Lisaks on tõhusad „erasõjafirmad” olemas ameeriklastel ning 2003. aastast alates on Blackwater, DynCorp jt rakendatud Iraagis ja Afganistanis USA sõjamasina teenistusse. Kuid Iraagis on leidnud tööd näiteks ka serblastest palgasõdurid, keda pärast Bosnia sõda on nähtud muu hulgas Kongos.

•• Üks palgasõdurite õppeplatsdarm on olnud Angola, kus omal ajal kohtas venelastest instruktoreid ja kuubalastest sõdureid – alustas ju seal oma äri ka Viktor Butt –, nüüd on aga sellegi „turu” hõivanud parema väljaõppega lääne mehed.

•• Tegemist pole just tühise majandusharuga: palgasõdurite turgu hinnatakse kokku 100 miljardile dollarile.