Käimasolev aasta võib saada kõige soojemate aastate edetabelis viienda koha, vahendas Reutersi uudisteagentuur Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmeid.

Hulk hiliseid väiteid, et kliima ei soojene, põhineb 1998. aasta temperatuurikeskmise võrdlemisel 2008. aastaga. Nimelt hoiab 1998. aasta statistikas, mis ulatub 1880. aastasse, soojuselt teist kohta, aga 2008. aasta keskmine temperatuur oli 1998. aasta omast madalam, kirjutas Economist.

Kõik kümme ajaloo teadaolevalt kõige soojemat aastat on selle arvestuse järgi tulnud pärast 1997. aastat. Samuti pakub Põhja-Jäämere taganev jää lausa silmaga nähtavat tõendust, et kliima muutub soojemaks.

Eile algas Kopenhaagenis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konverents, mis on pühendatud võitlusele kliima soojenemise vastu. Rohkem kui 15 000 inimest 192 riigist kokku toonud Konverents kestab kaks nädalat ja selle lõpuks tuleb kohale ka hulk riigipäid ja valitsusjuhte.

Saareriigid võivad merehätta jääda

Kõige rohkem on kaotada väikestel saareriikidel, mis võivad merele kaotada olulise osa oma territooriumist. ÜRO juures tegutsev väikeste saareriikide liit, mis ühendab 42 riiki, on kutsunud maailma rikkamaid riike ja suuremaid majandusi seadma võitluses kliimamuutusega suuremaid eesmärke ning ette võtma konkreetsemaid samme.

G8 ja 17 riigist koosnev maailma suuremate majanduste foorum leppisid suvel L'Aquilas Itaalias tippkohtumisel kokku, et aastaks 2050 ei tohi keskmised temperatuurid üleilmselt tõusta rohkem kui 2 Celsiuse kraadi võrra.

"Kahekraadine temperatuuri tõus pole vastuvõetav," kommenteeris Grenada diplomaadist väikeste saareriikide ühenduse esimees Dessima Williams. Tema sõnul võib sellise tõusu peale mitu saareriiki vee alla jääda. Juba praegu tabavad väikesaari varasemast tihedamini orkaanid, tsüklonid ja muud ebasoodsad ilmastikunähted.

Saareriikide ühendus nõuab CO2-emissioonide vähendamist lühikeses ja keskpikas perspektiivis nii palju, et temperatuur tõuseks vähem kui 1,5 Celsiuse kraadi võrra.

ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuse töörühma hinnangul võib temperatuur 21. sajandi jooksul tõusta 1,1–6,4 kraadi võrra sõltuvalt riikide poliitikast.