Ühine mure: uputatud Nõukogude keemiarelv Läänemere põhjas?
Aastail 1989–1992 (teistel andmetel aga 1991–1994) ehk enne ja pärast NSV Liidu lagunemist ja enne punavägede väljatõmbamist Balti riikidest jõudis Venemaa sõjalaevastik uputada toksilisi jäätmeid Läänemere põhja, kusjuures uputamiskoht jäi lausa Rootsi rannavetesse. Selle sensatsioonilise avaldusega tekitas SVT telesaade eelmisel nädalal Rootsis paraja tormi.
SVT dokumentaalsaates „Uppdrag Granskning” („Üles-anne: läbivaatus”) küsitletud endine sõjaväeluure töötaja Donald Forsberg teadis rääkida, et Vene sõjaväejäätmeid uputati enamasti öösiti ja kahte kohta Gotlandi lähistel. Jäätmed, mida merre heideti, olid teadaolevalt toodud Läti territooriumil asunud Karosta mereväebaasist, kust endine Nõukogude armee lahkus 1994. aastal. Mis sorti jäätmeid sealt merre toimetati, on esialgu ebaselge.
Telekanali väitel olevat tollane sotsiaaldemokraatlik valitsus saanud juhtunust teada 1990. aastate lõpus, kuid ei reageerinud. Praegune, Fredrik Reinfeldti juhitav paremtsentristlik valitsus väidab aga, et kuuleb sellest esimest korda. Nüüd uurib asja Rootsi peaprokurör.
Lindh jättis saladuseks
Aastail 1999–2000 oli sõjaväeluure koostanud intsidendi kohta ka kolm salastatud raportit, mis olevat jäetud avalikkuse eest varju peamiselt tollase välisministri Anna Lindhi korraldusel. Lindh ise paraku ei saa väidet kinnitada ega ümber lükata, sest ta mõrvati 2003. aastal. Praegune välisminister Carl Bildt järeldab aga, et ilmselt eelmine valitsus ei näinud lihtsalt põhjust raportite peale tõsisemalt reageerida.
Lindhi otsust raportid avalikkuse eest ära peita oli toetanud ka tollane välisministeeriumi riigisekretär Jan Eliasson. Tollane kaitseminister Björn von Sydow ei mäleta, et selliseid dokumente oleks isegi valitsuses arutatud. SVT andmetel olevat aga just kaitseministeeriumilt nõutud faktide üle kontrollimist.
Aastail 1991–1994 juhtis Rootsi valitsust moderaat Carl Bildt, tema järel kaks aastat Ingvar Carlsson ja kümme aastat (1996–2006) Göran Persson, mõlemad sotsiaaldemokraadid. Seekordne skandaal tuginebki pigem Perssoni valitsuse tegematajätmisele, mitte asjaolule, et Läänemere põhjas on äärmiselt keskkonnaohtlikke konteinereid. Küll nõuab eriti teravalt jäätmete kohta selgitusi Gotlandi esindaja Rootsi parlamendis Rolf K. Nilsson.
Reaktorid ja keemiakonteinerid
•• Vene laevastiku jäätmetega on seni eriti aktiivselt võidelnud Norra keskkonnakaitseühendus Bellona, kuigi nende tähelepanu on suunatud rohkem Barentsi merre ja Põhja-Jäämerre uputatud tuumaallveelaevade reaktoritele.
•• Läänemere põhjamudas roostetab aga veel lugematu hulk eri aegadel uputatud mitmesuguseid kemikaale sisaldavaid mahuteid, lisaks meremiinid, mis ohustavad laevu ja nüüd ka Nord Streami gaasijuhtme ehitamist.
•• Ajal, mil Nord Streami gaasijuhtme rajamine Läänemere põhja tekitab suuri vaidlusi, on kõik keskkonnateemalised paljastused suure tähelepanu all. Pealegi toimub eeloleval kolmapäeval Helsingis Läänemeremaade tippkohtumine, kus peaks osalema ka Venemaa peaminister Vladimir Putin.
•• Tagatipuks kaotas mõni päev tagasi üks kaubalaev Gotlandist lõuna pool mitu konteinerit, sh ühe kemikaale sisaldanud mahuti. Ei Rootsi ega Soome võimudel polnud eile isegi aimu, milliseid aineid see sisaldas.
