Ukraina lahendab Moldova konflikti Transnistriaga
“Me usume, et kolmepoolne koostöö aitab saavutada mitte ainult piiri tõhusat kontrolli, vaid toob lähemale ka Transnistria konflikti lahendamise,” ütlesid riigipead. Nende sõnul vastaks see projekt, kus EL panustaks tehnoloogiale ja kataks rahalised kulud, täielikult Moldova ja Ukraina ühistele huvidele kindlustada regionaalset julgeolekut Dnestri ääres.
Vene väed jäävad veel piirkonda
Kaks presidenti allkirjastasid vastava deklaratsiooni juuni algul Jaski piiriületuspunktis Odessa rajoonis Ukrainas. Samuti lepiti kokku Ukraina ja Moldova piiri mahamärkimises ning ühiste tolli- ja piirivalvepunktide loomises väljaspool Transnistria territooriumi.
Transnistria liidrid väljendasid juba paari kuu eest avaldatud Ukraina plaani osas lootust, et see võimaldab Transnistria võimudele garantiisid. Loodetavaid garantiisid arutas hilja-aegu Tiraspolis Ukraina julge-oleku- ja kaitsenõukogu esi- mees Pjotr Porošenko, detaile ajakirjanikele avaldamata. Väga tõenäoliselt arutati Vene vägede jäämist piirkonda, kuna seda on varem nõudnud Tiraspol.
Vägede väljaviimist ei näe
ette ka Ukraina esitatud plaan konflikti lahendamiseks. Küll näeb plaan ette EL-i ja USA istumist läbirääkimiste laua taha (eelmistes läbirääkimisformaatides olid osalejateks Venemaa, Ukraina, Moldova, Transnistria ja OSCE). Kaalutud on ka Rumeenia kaasamist.
“Me tahame väed välja viia, kuid kahjuks ei saa me Transnistria võimudelt luba vägede väljaviimiseks,” ütles Venemaa välisministeeriumi eriolukordade suursaadik Igor Savolski Moskvas 3. juunil. Tema sõnul ei taotle Venemaa Transnistrias asuvate vägede legaliseerimist, kuid kuni Transnistria konflikti lahendamise protsess pole alanud, ei ole Transnistria võimud vägede väljaviimisega nõus.
“Meie sõjavägi teeb seal tähtsat asja – nad valvavad relvaladusid. Me saame selle evakueerida, kuid ainult kokkuleppel kohalike võimudega,” täpsustas Savolski. Ta lükkas ümber ka väited, nagu oleks Venemaal Tiraspoli võimude üle mingigi mõju.
Peale piirikontrolli tõhustamist on sagenenud teated relvade ja laskemoona smugeldamisest Transnistriast Ukraina ja Moldova vahelisel piiril, teatasid Ukraina piirivalveteenistused. Ainuüksi 2005. aasta esimese viie kuu jooksul on piiri eba- seaduslikult ületavate inimeste arv kolmekordistunud. 2004 peeti kinni 833 inimest ebaseadusliku piiri ületamise eest ja konfiskeeriti 16 relva ja 356 ühikut laskemoona.
Moldova–Ukraina piiri pikkuseks on kokku 1222 kilomeetrit, sealhulgas 452-kilomeetrine Transnistriaga piirnev osa. Selles sektoris on Ukraina üles seadnud 22 piirivalvepunkti ja 14 kontrollpunkti, kuna Moldova võimudel Transnistriasse ligipääs puudub.
Kui on palju raha, saab osta raketi
Möödunud kuul kirjutas Briti ajaleht Sunday Times sellest, kui lihtsalt saab Transnistriast relvi osta. Timesi reporter Brian Johnson Thomas võttis ühendust Transnistria julgeolekujõu-dudega ja esitles end kui Islami terroriorganisatsiooni vahemeest, kes sooviks osta rakette.
Ajakirjanikul paluti kanda 2000 dollarit ühele Küprosel asuvasse panka, et vahemees saaks relvi uurida. Hiljem paluti tal maksta veel 8000 dollarit, et valmistada ette dokumente rakettide viimiseks Ivano-Frankovski Ukrainas. Samuti pakuti ajakirjanikule kolme Alazani raketti 500 000 dollari eest. Nendega tutvumise eest pidi mees maksma 5000 dollarit. Siin katkestas reporter uurimise, kuna see oleks nõudnud hiigelsummade maksmist relvaäritsejale.
Reporteri ütluste kohaselt olevat raketid täidetud lõhkepeadega, mis sisaldasid kuni 400 grammi tseesium-137 ja strontsium-90. Usutakse, et raketid pärinevad vananevate relvade laost Transnistrias, mida valvavad Vene sõjaväelased.
