Ligi 37 miljonilt hääleõiguslikult ukrainlaselt tahetakse vastust neljale küsimusele: kas muuta parlament kahekojaliseks, piirata saadikutele antavat puutumatust ja vähendada rahvaesindajate arvu Verhovna Radas 450-lt 300-ni. Lisaks tahetakse teada, kas president võiks parlamendi laiali saata, kui see ühe kuu jooksul enamust kokku ei saa või valitsuse esitatud eelarve-eelnõu üle kolme kuu blokeerib.

Küsitluste kohaselt vastab suurem osa hääletajatest jaatavalt vähemalt kolmele küsimusele, kahtlane on vaid toetus kahekojalisele parlamendile. Presidendil jääb loota, et piisavalt palju ukrainlasi referendumil osaleb, sest seda lihtsam on tal parlamendilt muudatuste tegemist nõuda. Kutshmale tuleb kasuks kehv ilm, sest päikesepaiste ajab ukrainlased datshasse aiamaad korrastama. Presidendimeelsetel on praegu 450-kohalises parlamendis 260 kohta, põhiseaduse muutmiseks on vaja vähemalt 300 liikme poolthäält.

Algselt tahtis mullu novembris taas presidendiks valitud Kutshma rahvahääletusel küsida ka ukrainlaste arvamust selle kohta, kas võiks tulevikus muuta põhiseadust referendumiga ehk siis parlamendist mööda minnes ning kas rahvas 1998. aasta märtsis valitud parlamenti usaldab. Negatiivse vastuse korral oleks Kutshma saanud parlamendi laiali saata. Konstitutsioonikohus nimetas neid kü-simusi ebademokraatlikeks, keelates nende esitamise ära.

Mitmeski mõttes meenutab Kutshma referendumialgatus Valgevenet ja Venemaad. Valgevene president Aleksandr Lukashenko näiteks lasi 1996. aasta novembris oma ametiaega referendumil 2001. aastani pikendada ja saatis parlamendi laiali. Uue ülemnõu-kogu presidendimeelsed saadikud teevad nüüd täpselt nii, nagu president tahab. Vene president Boriss Jeltsin lõpetas demokraatia mängimise 1993. aasta sügisel, mil ta saatis tankid parlamendi vastu.

Moskvas ja Kiievis põhjendati ebademokraatlikku käitumist ühtmoodi: kommunistide kontrolli all olev parlament takistab reforme läbi viimast. Lääski paistab sellega nõus olevat. Rahvusvaheline Valuutafond eelistab samuti asju ajada reformimeelsetega, kes paraku sageli ise abiraha najal rikastuvad.

Euroopa Nõukogu on siiski ähvardanud juhul, kui referendumi tulemus ei vasta põhiseadusele, Ukraina organisatsioo-nist välja heita.

Merit Kopli