Tähtaeg möödus, ilma et separatistid oleks seda arvestanud, ja hoolimata ähvardusest hakata otsustavalt olukorda lahendama ei järgnenud ka Kiievi valitsuse jõulisi samme. Selle asemel teatati üha rohkematest Donbassi linnadest kohaliku võimu asutuste ülevõtmisest, Kiievile allunud miilitsaüksuste üleminekust ja nn Donetski rahvavabariigi väljakuulutamisest.

Ukraina seaduslik valitsus jättis üha jõuetuma mulje, justkui ei sooviks Ida-Ukrainas midagi ette võtta. Ülemraada esimees ja presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov avaldas koguni veendumust, et olukord Donbassis stabiliseerub lähiajal kohaliku elanikkonna toetusel iseenesest.

Turtšõnov kuulutas, et on valmis koos mai lõpus toimuvate valimistega korraldama referendumi Ukraina föderatsiooniks muutmise küsimuses. See on üks Venemaa nõudmisi, et lammutada naaberriik ebastabiilseteks tükikesteks.

Pole referendumi vastu

„Me ei ole referendumi vastu. Veelgi enam, ma olen veendunud, et valdav enamik ukrainlasi avaldab sellel referendumil, mis võib toimuda koos presidendivalimistega, kui parlament langetab sellekohase otsuse, toetust jagamatule, sõltumatule, demokraatlikule ja unitaarsele Ukrainale,” ütles Turtšõnov uudisteagentuuri UNIAN vahendusel.

Ukraina valitsuse leplikkusel on mitu põhjust. Esiteks näib, et Kiievile alluvad julgeolekujõud pole ei varustuselt ega motivatsioonilt võitlusvõimelised. Teiseks ei taheta alustada konflikti, mis tooks ohvreid ja võiks panna ohtu valimiste toimumise. Ent Kiievi loidus julgustab Kremlit aina varjamatumalt enda huvides tegutsema.