Täna tähistatava maailma toidupäeva eel avaldas ÜRO iga-aastase raporti toiduturvalisusest maailmas, milles tõdetakse, et alatoitunud inimeste arv on viimase aastaga suurenenud saja miljoni võrra. Nälgijate hulk kasvas juba enne üleilmset majanduskriisi, mis on olukorda vaid hullemaks teinud.

„Ükski riik ei jää puutumata, kuid nagu ikka kannatavad vaesemad maad ja rahvad enim,” on kirjas kahe ÜRO agentuuri – toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailma Toiduprogrammi (WFP) – raportis. „FAO hinnangul on 2009. aastal maailmas alatoitunud 1,02 miljardit inimest. Näljaseid on rohkem kui 1970. aastal.” Protsentuaalselt on olukord tollasest siiski parem, sest kui nelja kümnendi eest oli vaestes maades üks igast kolmest inimesest näljas, siis nüüd üks igast viiest.

Toiduhindade tõus

Kõige rohkem näljas inimesi, 642 miljonit, elab Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, järgneb Sahara-tagune Aafrika 265 miljoniga. Viie aasta eest oli näljas 15 protsenti arengumaade elanikest, nüüd aga ligi viiendik. Põhjuseks pole peamiselt mitte kehv saak ja halb ilm vaid toiduhindade tõus 2007. aastast, millele majanduskriisiga lisandus rikaste riikide abi vähenemine. Arenenud maailmas on toit viimase aastaga odavnenud, arengumaades aga jäänud endiselt kalliks. WFP andmeil on põhitoiduained seal reaalhindades praegu kallimad kui 2007. aastal, keskmiselt 19 protsenti.

Gates abistab vaeseid farmereid

•• Bill ja Melinda Gatesi fond annetab kokku 120 miljonit dollarit üheksale projektile, mille eesmärk on suurendada põllumajandustoodangut, parandada turundust ja edendada põllupidamisoskusi arengumaades.

•• „Melinda ja mina usume, et võimsaimaks vahendiks nälja ja vaesuse vähendamisel on kõige vaesemate väikepõllupidajate aitamine saagi suurendamisel ja turule pääsemisel,” ütles Gates abiprogrammidest teada andes. Seni on Gatesi fond tegelenud peamiselt laste- ja nakkushaiguste vastu võitlemisega, nüüd on aga lubatud eraldada põllumajandusele 1,4 miljardit dollarit.

•• Fond toetab selliste saagikate taimesortide väljatöötamist, mis peaksid vastu põuale ja liigniiskusele, aidates sel moel farmeritel kliimamuutustega hakkama saada. Toetatakse ka toiduainete kokkuostu just väikepõllupidajatelt, et see siis toiduabina laiali jagada. Aafrikas jagatakse abi koolitoidu programmidele, Indias aga naisfarmereile.