Peaminister Taro Aso lubas võtta kaotuse eest vastutuse ja astuda parteijuhi kohalt tagasi. Parlamendi ülemkoja sai DP koos paari pisema opositsioonijõuga enda kontrolli alla juba 2007. aastal, kui valijaid pahandasid valitsust tabanud arvukad skandaalid. Tänu sellele, et mõlemad kojad on nüüd taas samade jõudude käes, on DP-l võimalus oma lubadusi märksa lihtsamalt ellu viia, viimased paar aastat vaevas riiki patiseis.

Tokyo ülikooli politoloogia­professor Takashi Mikuriya ütles, et ka sel korral määrasid valimistulemuse eelkõige emotsioonid, mitte valimisprogrammid. Rahvas süüdistas senist valitsust majandusraskustes, mis on riiki kimbutanud juba 1990. aastatest saadik ja saanud uut hoogu üleilmsest kriisist.

„See on sõjajärgse poliitilise korra lõpp. See tähistab ajastu lõppu ja uue algust, kus on palju ebakindlust,” selgitas Columbia ülikooli Jaapani-ekspert Gerry Curtis Reutersile, viidates valimiste võitja kogenematusele.

Pilk Aasia poole

Viimased pool sajandit on Jaapanit iseloomustanud LDP, suur­äri ja tippametnike kolmik­võim. 2005. aasta alamkoja valimised päästis partei jaoks tollane karismaatiline liider Junichiro Koizumi, kes lubas reforme, kuid skandaalid ja poliitilised väärotsused ning suutmatus lahendada kiirelt vananeva elanikkonna probleeme pani Jaapani valijad oma pikaajalises lemmikparteis lõplikult pettuma.

Demokraatlik Partei on lubanud keskenduda majanduskriisiga võideldes suurkorporatsioonide aitamise asemel tööliste ja tarbijate toetamisele, lõpetada raiskamine ja piirata büro­kraatide mõju. Välispoliitikas tahab partei ajada Jaapani peamisest liitlasest USA-st sõltumatumat joont ja tihendada sidemeid Aasia riikidega, eriti Hiinaga. „Washingtonis hakatakse LDP-st ilmselt rohkem puudust tundma kui Jaapanis,” märkis Michael Auslin mõttekojast American Enterprise Institute.