USA loobub Kuu-lendudest

Praeguse presidendi eelarvekärbe peatab Bushi väljakuulutatud suure võidujooksu.

Barack Obama aastakõne andis sellest juba märku, täna peaks otsus aga avalikuks saama: võidujooks järgmise inimese toimetamiseks Kuu pinnale jätkub esialgu USA osaluseta. Tõe­näoliselt tähendab see ka mehitatud Marsi-missiooni määramata ajaks edasilükkamist. Kuidas reageerivad konkurendid ehk Hiina ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), pole veel teada.

NASA jaoks on muutus Valges Majas tähendanud korduvalt suuremaid vastutuuli, kuid ometi on USA kosmoseadministratsiooni 2010. aasta eelarve rekordiline 18,7 miljardit dollarit (aasta varem 17,2 miljardit). 2011. aastaks ootas NASA veel miljardit või poolteist juurde, kuid president Obama seda neile anda ei kavatse. Vähemalt mitte sel kujul, nagu NASA lootis.

Järgmise viie aastaga peaks NASA küll lisaks saama kokku kuus miljardit dollarit, kuid rohkem tähelepanu tahetakse pöörata hoopis ümber Maa tiirlevale rahvusvahelisele kosmosejaamale, mitte mehitatud kauglendudele. Ja ränk majanduskriis toob ilmselt kaasa mehitatud Marsi-projekti külmutamise.

Samal ajal on aga Marsile jõudmise kuulutanud oma eesmärgiks ka ESA ja hiinlased ehk USA taganemine sellest võidujooksust võib hiljem veel üsna ebamugavaks muutuda. Kuid enne 2030. aastaid ei oleks Marsile jõudmine niikuinii tõenäoline.

NASA on küll ka õppinud eel­arvekärpeid tõrjuma, näiteks 2005. aasta alguses otsustas tollane president George W. Bush, et kosmoseteleskoop Hubble tuleks eelarverealt maha võtta, ometi suutis NASA korraldada veel ühe hooldusmissiooni ja Hubble peaks suutma tõrgeteta töötada 2014. aastani.

Kosmose-eelarve osakaalu vähendamine riigieelarves, mida Bush järjekindlalt ellu viis, saab Obama ajal jätku, kusjuures Obama tõmbas joone peale just Bushi kõige ambitsioonikamale kosmoseplaanile.

Eelarverahast ei jätku

Kui vaadata NASA eelarve osakaalu USA riigieelarvest, siis kõige enam kulutasid Ühendriigid kosmoseprogrammile 1965. aastal, kokku 5,5 protsenti eel­arvest. 1969. aastal, kui esimesed ameeriklased ka tegelikult Kuul jala maha panid, käidi välja 2,1 protsenti.

1970. aastate naftakriis viis aga USA kosmoseekspeditsioonid üldse kriisi, Apollo-projekt seisati pärast 17 Apollo, nelja Skylabi ja ühte Apollo-Sojuzi ühislendu 1975. aastal, praeguseks on kosmosekulutuste osakaal USA eelarvest langenud juba alla 0,6 protsendi – sellisel tasemel oldi viimati enne Juri Gagarini orbiidil käiku, nimelt aastal 1960.

Kuu peale saadeti tosin ameeriklast

•• 1966. aastal, kui Kuu-lendude ettevalmistamine oli täies hoos, tegeles Apollo-programmiga

34  000 NASA ja 375 000 all­töö­­võtjate palgalist. Mõnedel hinnangutel maksid tollased Kuu-reisid 1969. aasta vääringus kokku 25 miljardit dollarit (2007. aasta hindades 136 miljardit).

•• Seni on Kuul käinud 12 ameeriklast: 1969. aastal missioonidega Apollo 11 Neil Armstrong ja Buzz Aldrin ning Apollo 12 Pete Conrad ja Alan Bean. 1971. aastal missioonidega Apollo 14 Alan Shepard ja Edgar Mitchell ning Apollo 15 David Scott ja James Irwin. Viimased kaks mehitatud Kuu-lendu jäid 1972. aastasse: Apollo 16 John Youngi ja Charles Duke’iga ning Apollo 17 Eugene Cernani ja Harrison Schmittiga.