Kuni viimase ajani oli USA-l kavatsus boikoteerida augusti lõpus Durbanis Lõuna-Aafrikas algavat ÜRO maailmakonverentsi rassismi vastu, kuid esmaspäeval näis, et ÜRO suudab siiski USA-ga kokkuleppele jõuda. “Me tahame minna, kuid mitte iga hinna eest,” kinnitas USA välisministeeriumi esindaja ajalehele New York Times. USA boikoteeris ÜRO rassismikonverentse ka aastail 1978 ja 1983.

ORJAKAUBANDUS OLI HOLOKAUSTIST HULLEM. AlÏeeria esimene president Ahmad Ben Bella teatas uudisteagentuuridele, et orjakaubandus oli kuritegu ja peaks olema seega põhjuseks Aafrika välisvõlgade kustutamisel. “Holokaust, kus mõrvati seitse miljonit juuti, on kuulutatud rahvusvaheliseks kuriteoks, kuid orjakaubandus, mille tulemusel hukkus 142 miljonit aafriklast, oli samuti holokaust,” teatas Ben Bella. Aafrika riigid tahavad, et orjandus, orjakaubandus, kolonialism ja apartheid kuulutataks inimsusvastasteks kuritegudeks.

Samal ajal on president George W. Bush kinnitanud, et USA-s koheldakse kõiki vähemusi paremini kui kunagi varem, konverentsil osalemist ei peeta aga mõeldavaks, kuna deklaratsiooni kavandis on võrdsustatud taas sionism rassismiga. USA oli vastu juba 1975. aastal, kui ÜRO esimest korda Araabiamaade algatusel sionismi rassistlikuks ideoloogiaks kuulutas.

DEKLARATSIOON PIINAKS WASHINGTONILE. Globaalse rassismikonverentsi kavandatud lõppotsus on senises sõnastuses tõeliseks piinaks USA välispoliitika juhtidele. Aafrika riikide survel on kavas esitada avalik vabandus selle eest, et kuni 19. sajandini veeti orje üle Atlandi ookeani, lisaks on üleval sõnastus, mis kohustab Läänt (ennekõike USA-d) mineviku orjakaubanduse eest hüvitust maksma.

Eriti marru läksid USA juudiorganisatsioonid, sest sarnaselt mitme varasema ÜRO deklaratsiooniga tahetakse ka seekord mainida sionismi rassismina. Kavandatud rünnak sionismi vastu ei ole meelepärane aga ka konverentsi eesistujale, ÜRO ülemkomissarile Mary Robinsonile.

USA kompromiss-sõnastus ei sisaldaks rahvusvahelisse konventsiooni kirjutatavat vabandust orjakaubanduse eest, mis oli riigis seaduslik 1860. aastani, vaid pelgalt tauniks orjakaubandust. Diplomaatide sõnul võiks termin “vabandus” anda alust hilisemateks kohtuhagideks.