USA rannikul leiti tuumapomm
Neli meetrit pika kestaga ja 180-kilogrammise lõhkepeaga vesinikupomm kadus 5. veebruaril 1958. aastal, kui pommitaja B-47 põrkas õhus kokku hävitajaga F-86. Hävitaja purunes, pommitaja jätkas lendu, kuid hädamaandumiseks oli sunnitud tuumapommi merre viskama.
2001. aastal tehtud analüüsi kohaselt kujutaks pommi merest välja toomine liiga suurt riski nii keskkonnale kui ka päästemeeskonnale. Ilmselt kukkus pomm alla, nina ees, ning on nüüdseks mattunud põhjamudasse.
Väljatoomine läheks maksma kuni 11 miljonit dollarit. Seega soovitati jätta pomm sinna, kus ta on.
USA võimud on omaks võtnud 11 tuumapommi, mis ühel või teisel põhjusel külma sõja aegsetes õnnetusjuhtumites kaotsi läinud. Venemaa oma tuumapommide kadumisest avalikult ei teata, kuid keskkonnakaitseorganisatsioon Greenpeace loetles 1996. aastal kokku 51 tuumapommi, mis ookeanide põhjas vedelesid, neist 44 NSV Liidu ja seitse USA pärandina.
Kõige dramaatilisem pääste-operatsioon võeti ette 1966. aastal Palomaresi juures Hispaanias, kus B-52 pommitaja ja KC-135 tankimislennuk kokku põrkasid. Kaks tuumapommi kukkusid maapinnale puruks ja kolmas jäi terveks. Neljas toodi kuid kestnud otsingute järel Vahemerest välja. USA kulutas mõningatel hinnangutel 182 miljonit dollarit, et Hispaanias maapinda reostusest puhastada.
Tuumapommid õhus ja vees
1956. aastal kukkus pommitaja B-47 alla Lakenheathi õhuväebaasis Inglismaal, langedes tuumarelvade punkrile. Kolm tuumapommi purunes, kuid ei plahvatanud. 1961. aastal kukkus B-52 alla Põhja-Carolina osariigis Goldsboros, kahest 24-megatonnisest tuumapommist ühel vedasid ohutusseadmed alt ja vaid imekombel see ei plahvatanud.
Vähemalt viis NSV Liidu allveelaeva on uppunud koos pommidega. USA allveelaevu on koos pommidega uppunud teadaolevalt kaks. 2000. aastal uppunud Vene allveelaevast Kursk toodi kiirkorras välja tiibraketid, tuumarelvade pardalolekut Venemaa eitas.
