Murranguline saavutus on aga kohe tõstatanud küsimusi. Esiteks on kriitikud väitnud, et selline inimelule aluse panemisega manipuleerimine on ebaeetiline, teiseks aga võib looduslik tasakaal meeste ja naiste vahel selle meetodi levides paigast nihkuda.

Taolise soomääramise tehnoloogia välja töötanud USA teadlaste sõnul on nende meetod kindlam kui ükski varasem. Üheksal juhul kümnest suudavad nad määrata, millise soo kromosoomi kannab spermatosoid ning sel juhul on võimalik teha kindlalt kas mehi või naisi. Teadlased rõhutavad, et nende meetod võimaldab vältida geneetiliste haiguste kandumist lastele, kuna mõnda neist haigustest “nakatuvad” vanemate mees- ja mõnda just naissoost järeltulijad suurema tõenäosusega.

Just spermatosoidi sisu määrab lapse soo. Tavalises mehe rakus on küll nii nais- ehk X-kromosoom kui ka mees- ehk Y-kromosoom, kuid seemnerakus on vaid üks neist, kas X või Y. Naise rakus on kaks X-kromosoomi ning munarakus alati üks X. Kui X-kromosoomiga seemnerakk viljastab munaraku, tekibki naisembrüo. Kui aga vilkam on Y-kromosoomiga seemnerakk, sünnib lõpuks poiss. Laias laastus on võimalused seega pooleks.

Virginias Fairfaxis asuvas geneetikainstituudis on nüüd välja töötatud meetod, mis suudab eristada X- ja Y-kromosoomiga seemnerakke. Lihtsustatult seletades tehakse nende vahel vahet suuruse järgi – X-kromosoom on suurem kui Y ning selles on 2,8 protsenti rohkem DNA-d. Praegu käivad veel katsetused, mis aga on tegijate kinnitusel üliedukad.