USA tunnistab keemia- ja biorelvakatsetusi
Pentagoni ametnike hinnangul osales surmavate ainetega sooritatud testides 500 Ameerika sõjaväelast. Katseid tehti peamiselt Alaskas ning mõnel juhul kasutati ka USA laborites välja-töötatud närvigaasi VX, mis on surmavamaid maailmas. Samas kaitseministeerium tunnistas, et teistes USA pinnal sooritatud katsetes, kus kasutati mürke jäljendavaid suhteliselt kahjutuid keemilisi ja bioloogilisi aineid, võis osaleda ka teadmata arvul tsiviilisikuid.
Ükski katsetes osalenu ei surnud. Ametnikud rõhutavad seejuures, et 1960. aastatel ja 1970. aastate alguses korraldatud katsed polnud mõeldud selleks, et uurida ohtlike ainete toimet inimestele ning ükski katsetes osalenu ei surnud seeläbi. Nende sõnul olid katsed mõeldud kaitsevahendite, aga ka sõjalise taktika ja protseduuride hindamiseks. Võimude eesmärk oli samuti keemiliste mürkainete ja bioloogiliste ainete toime uurimine erinevates kliima ja keskkonna tingimustes.
Varem salastatud ning hiljuti avaldatud üksikasjalised dokumendid kirjeldavat külma sõja ajal sooritatud 28 testi, mis toimusid nn Projekt 112 raames. Kaitseministeeriumi ametnikud kinnitavad, et vaatamata umbes 50 veterani kaebusele, pole suudetud leida mingit veenvat seost testides osalemise ja konkreetsete haiguste vahel.
Katsetel eksootilised ni-med. Peale Alaska korraldati katseid Californias, Floridas, Hawaiil, Marylandis ja Utah’s ning samuti Puerto Ricos, Kanadas ja Suurbritannias. Katsete seeriad kandsid eksootilisi nimesid, nagu “Kõrged puud”, “Roheline udu”, “Põdrajaht” ja “Kiire päevitus”.
Märksa suuremal arvul sõja-väelastega sooritati sääraseid katseid merel. Pentagon teatas selle aasta alguses, et USA sõjalaevadel korraldatud testides, mille käigus uuriti mereväealuste vastupidamist keemilisele ja bioloogilisele rünnakule, puutus surmavate ainetega kokku umbes 5000 Ameerika mereväelast. USA veteranide ühendus püüab leida kõiki katsetes osalenud sõjaväelasi, selgitamaks neile soodustusi ja tervishoiuteenuseid, milleks neil nüüd võib õigus olla.
