Usbekistan pööraks Siberi jõed ümber

Veepuuduses vaevleva Usbeki võimud leidsid üles NSV Liidu plaani Obi ja Irtõši Kesk-Aasiasse suunamiseks

Usbekistan pöördus Venemaa poole palvega viia ellu Nõukogude Liidu 1980. aastate plaan Siberi jõgede ümberpööramisest, mida aga Moskva enam teha ei taha.

Usbekistani kinnitusel on riigis kohutav veepuudus, mis ähvardab maad tõsise katastroofiga. Ob voolab kuue protsendi ulatuses Kesk-Aasias. Jõe ümberpööramise korral kavatsevad kohalikud teadlased juhtida selle Kesk-Aasia vood uude kanalisse, mis viiks vee Kasahstani kaudu Usbekistani Karakalpakstani piirkonda, kus veepuudus on kõige suurem.

Lisaks põudadele suurendavad veepuudust ka rahvastikukasv ja puuvillatööstus. Puuvill moodustab üle poole riigi ekspordist ning aastas teenitakse puuvillamüügist 1,6 miljardit dollarit. Maailmapanga andmetel annab puuvillatööstus tööd 40 protsendile usbekkidest ning võtab 90 protsenti kogu riigi veetarbest. Usbekistani rahvaarv kasvab pidevalt. Praegu elab Usbekistanis 25 miljonit inimest, 15 aasta pärast arvatakse neid olevat juba 30-32 miljonit.

Usbeki presidendi Islam Karimovi abi Ismail Jurabekovi sõnul on vee importimine ainus võimalus kriisi leevendada. Tema kinnitusel tooks jõgede pööramine suurt kasu ka Venemaale. “Siberi veed aitaksid meil kasvatada puuvilla, puu- ja teravilja, mida me saaksime Venemaale müüa,” kinnitab Jurabekov. “Venemaale on kasulik osta põllumajandussaadusi Kesk-Aasiast, selmet tuua neid sisse maailma kaugematest paikadest.”

Venemaa on aga teatanud, et pole nõus omal ajal väljamõeldud projekti käivitama. Ametlikult pole Venemaa keeldumist põhjendanud. Mitteametlikel andmetel on Vene võimud Usbeki valitsuse peale pahased, sest viimane teeb liiga palju koostööd USA-ga. Teisalt aga pole Venemaal selleks lihtsalt raha.

Roheline Värav on Eestimaa Looduse Fondi agentuur

www.greengate.ee