“Meie konstitutsiooni paragrahv 89 ütleb, et Usbekistani president on riigipea ja täidesaatva võimu juht. Selle paragrahvi teine pool, mis ütleb, et president on ka ministrite kabineti esimees, tühistatakse,” rääkis president.

Karimov selgitas, et võimu ümberjagamine süvendab veelgi demokraatlikke reforme Usbekistanis. President ei täpsustanud, millal põhiseadust muudetakse, kuid juba praegu on selge, et mingit sisulist muutust see kaasa ei too. Uue valitsusjuhi määrab ju ametisse ikkagi president.

Karimovi poliitilistele vastastele teeb aga hoopis rohkem muret parlamendis heaks kiidetud “Usbekistani Presidentide Tegevuse Põhiliste Garantiide Seadus”. Oluline osa sellest seadusest puudutab ekspresidentide õigusi pärast ametist lahkumist ja garanteerib neile muuhulgas täieliku puutumatuse kohtu ja uurimise eest, sätestades, et “ekspresidente ei tohi vahistada, üle kuulata ega läbi otsida.”

Erk partei liider Otanazar Orifov tõdeb, et see võtab presidendilt igasuguse seadusliku vastutuse oma tegude eest.

“Uus seadus julgustab tulevasi presidente kriminaalsetele tegudele, sest nad teavad, et kord presidendiks valituna võivad nad karistamatult teha ükskõik mida,” muretseb Orifov. “Uue seaduse kohaselt ei ole võimalik ekspresidenti kinni pidada ega arreteerida. Ei ole võimalik isegi tema tegevust uurida. Nad võivad teha, mis iganes pähe tuleb.”

Samuti kindlustab seadus ekspresidendile ja tema perekonnaliikmetele riigi kulul turvateenistuse kuni elu lõpuni ning jätab tema käsutusse presidendi residentsi.

Usbekistani Inimõiguste Ühingu juht Tolib Jakubov ütles Raadio Vaba Euroopale, et presidendi privileegide seadus on lihtsatele usbekkidele täiesti vastuvõetamatu.

“Isegi maailma kõige hullemad diktaatorid pole loonud endale ja oma pereliikmetele selliseid privileege ja eluaegseid garantiisid. Ma ei suuda mõista selle seaduse loogikat,” ütles Jakubov. “Praegune presidendi residents antakse pärast pensionile minekut tema eraomandusse. Kui ta sureb, hakkab tema lesk saama eripensioni, isegi kui tal on muu sissetulek.”

Karimovi igatsus eluaegse kaitse ja puutumatuse järele ei ole aga tema Kesk-Aasia kolleegide seas midagi uut. Kasahstani parlament on samuti presidendi garantiide seaduse vastu võtnud ja Turkmenistani liider Saparmurat Nijazov on kindlustanud endale eluaegse presidendiameti. Tadžikistanis valmistutakse konstitutsiooni kohendama, et anda president Emomali Rahmonovile võimalus jääda ametisse veel vähemalt 14-ks aastaks.