Endist peaministrit, regioonide partei juhti Janukovitšit peaks toetama valimiste 17. jaanuaril peetavas esimeses voorus 26,3 protsenti valijatest, Tõmošenkot aga 18,6 protsenti valijatest, vahendas Reuters. Juhul kui ühegi kandidaadi toetus esimeses voorus mingi ime läbi 50 protsendist kõrgemale ei küüni, peetakse valimiste teine voor kava kohaselt 7. veebruaril kahe populaarsema kandidaadi vahel.

Kuivõrd nii praeguse presidendi Viktor Juštšenko, endise parlamendi esimehe Arseni Jatsenjuki ja praeguse spiikri Volodimir Litvini toetus jääb alla 5 protsendi, kukuvad nad tõenäoliselt esimeses voorus välja.

TNSi uuringu järgi võidaks valimiste teises voorus Janukovitš 34,5 protsendiga häältest Tõmošenkot, kes peaks saama 29,9 protsenti häältest. Samas on valimisteni veel rohkem kui poolteist kuud aega ja Janukovitši napp ülekaal võib kaduda.

Praegune president Juštšenko võitis Janukovitšit 2004. aastal lõpul Ukraina ülemkohtu otsusel uuesti korraldatud presidendivalimiste teises voorus.

Oranž revolutsioon tõi pettumuse

Toona sai Janukovitš 44 protsenti häältest ja Juštšenko 52 protsenti. Ülemkohus põhjendas valimiste kordamist ulatuslike võltsimistega. Juštšenko võit kroonis 2004. aasta sügisel pikalt kestnud nn oranži revolutsiooni, millega kõrvaldati võimult eelmise presidendi Leonid Kutšma juhtimisel kujunenud eliit.

Sestpeale on Ukraina poliitika olnud võrdlemisi segane – Juštšenko liitlane Tõmošenko on läinud temaga riidu kuni selleni, et peaministri toolil istus vahepeal Janukovitš. Opositsiooni juhtiv regioonide partei süüdistab valitsusjuht Tõmošenkot selles, et ta suudab küll karismaatiliselt rääkida, mida kõike teha soovib, kuid siis ei tee midagi, kirjutas ajalehe Kommersant väljaantav ajakiri Vlast.

Venemaa peaminister Vladimir Putin on näidanud viimasel ajal oma Ukraina kolleegile Tõmošenkole sõbralikku nägu, sõlmides temaga gaasisõja vaherahu. Samas tundub Venemaa president Dmitri Medvedev pigem sõbrustavat Janukovitšiga. Ajakirja Vlast hinnangul oleks siiski selles küsimuses ennatlik rääkida lõhest Venemaad juhtivas tandemis – tegu võib olla riskide hajutamisega.

Ei maksa unustada, et nimelt regioonide partei juht Viktor Janukovitš käis viimati külalisena Putini juhitava võimupartei Ühtne Venemaa kongressil. (Samal kongressil käis Moskvas Tallinna linnapea ja Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar.)

Kas Venemaa hoiab seekord madalamat profiili?

Samas võib Putini sõbrustamine Tõmošenkoga olla ka teistsugune taktikaline manööver. Kui Venemaa ladvik on õppinud oma eelmisest sekkumisest Ukraina valimistesse, mis lõppes katastroofi ja hirmudega oranži revolutsiooni kordumisest Venemaal, siis võib Venemaa seekord oma otsest ja nähtavat panust valimiste tulemuse mõjutamisel tagasi tõmmata.

Selle loogika järgi näitasid eelmised Ukraina presidendivalimised, et valjuhäälne Kremli toetus ühele kandidaadile võib hoopiski tema populaarsust langetada – Janukovitši kaotuse võis tingida osalt ukraina rahva läänepoolse osa kasvanud vastumeelsus Kremli soosiku suhtes.