Kanadas Quebeci ülikoolis mõõtis doktor Angelo Tremblay juhitud uurimismeeskond 14 tudengist koosneva testrühma toidutarbimist pärast kolme erineva pingutusastmega ülesande sooritamist, vahendab The Telegraph Kanada ajakirja "Psühhosomaatiline meditsiin".

Esimeses katses tuli katseisikutel 45 minutit istuvas asendis olla, midagi enamat tegema ei pidanud. Teises katses pidid tudengid sama aja jooksul lugema teksti ja tegema sellest kokkuvõtte. Kolmandas katses pidid katses osalejad 45 minuti jooksul sooritama terve rea mälu, tähelepanuvõimet ja valvsust testivaid ülesandeid.

Pärast katset kutsuti katses osalejad einet võtma rikkalikku Rootsi lauda, kus kõik võisid süüa just niipalju, kui tahtsid. Eelnevalt olid teadlased kindlaks määranud, et kolme katse kalorikulutamise tase oli ligikaudu sama – erinevus oli vaid 3 kcal.

Söögilauas selgus aga, et hoolimata vaimse töö vähesest energiakulutusest sõid tudengid pärast teksti lugemist 203 kcal eest rohkem toitu kui pärast kolmveerandtunnist puhkeasendis istumist. Pärast kolmandat katset ehk testide tegemist sõid üliõpilased aga juba 253 kcal eest rohkem toitu kui pärast puhkamist.

Need arvud aga tähendavad vastavalt 23,6 ja 29,4 protsendist energiatarbimise tõusu.

Enne ja pärast testi võetud vereproovid näitasid, et vaimse töö tegemine kõigutas glükoosi-ja insuliinitaset märksa rohkem kui puhkeasendis viibimine. Uuringu põhiautori Jean-Philippe Chaputi sõnul reageerib keha neile muutusteke sellega, et küsib glükoositasakaalu taastamiseks rohkem toitu.

„Vaimse töö järgne kalorite ületarbimine kombineerituna tõsiasjaga, et vaimset tööd tehes oleme me füüsiliselt väheliikuvad, võib viia rasvumiseni, mida me praegu tööstusriikide ühiskondades näeme,“ kommenteeris Chaput.