Uuringud: aastal 2050 on iga viies eurooplane muslim
Lisaks üha kasvavale sisserändele muslimi maadest on selle ettenähtava arengu oluline põhjus põliseurooplaste madal sündimus, kirjutas Briti ajaleht Telegraph.
Aastal 1998 oli Hispaania rahvastikust 3,2 protsenti sündinud võõrsil, kuid tunamullu oli vastav näitaja juba 13,4 protsenti. Viimase 30 aasta jooksul on Euroopa muslimitest elanike arv rohkem kui kahekordistunud. Aastaks 2015 on prognoosi järgi see taas kahekordistunud. See muudab lähemate kümnendite jooksul ilmselgelt ka arusaamist Euroopa kultuurist ja ühiskonnast.
Euroopa Komisjoni töö- ja sotsiaalpoliitika direktoraadi juht Jérôme Vignoni sõnul on poliitikakujundajad seni keskendunud asüülitaotlejatele ja migratsiooni kontrollimisele, mitte juba ELi kolinute lõimimisele ühiskonda. "Seda on kahtlemata alahinnatud – üldiselt tarvitatav retoorika küll ütleb, et sisserändajate sotsiaalsele lõimimisele tuleks pöörata sama palju tähelepanu kui sisserändajate voolu jälgimisele," ütles ta, lisades, et jutt iseenesest ei tähenda seda, et midagi ette võetud oleks.
Eri allikatest pärit informatsiooni järgi tähendab see Suurbritanniale, Hispaaniale ja Hollandile veel kõrgemat muslimide osakaalu. Suurbritannia, kus elab praegu 62 miljonit inimest, jääb praegu rahvaarvult Saksamaale 20 miljoni inimesega alla, kuid aastal 2060 on riik praeguste prognooside kohaselt 77 miljoni elanikuga ELi kõige rahvarikkam.
Euroopa Liidu rahvastik kasvu, mitte kahanemise teel
"Alates aastast 2002 on sisseränne ELi rändeiive umbes kolmekordistunud, jõudes 1,6–2 miljoni inimeseni aasta kohta," kirjutab viimane ELi raport. 20. sajandi viimastel aastatel rändas oli ELi rändeive plussis 0,5 miljoni inimese jagu (sisserändajaid oli pool miljonit rohkem kui väljarändajaid).
Varasemad ettekujutused Euroopa rahvastiku arengust on põrmustatud: veel 2004. aastal ootas Euroopa Liit oma rahvastiku vähenemist 16 miljoni inimese võrra aastaks 2050, kuid praegu arvatakse, et see hoopis kasvab 10 miljoni inimese võrra.
Populaarseim vastsündinud poisi eesnimi Brüsselis – Mohamed
Hiljuti olid Brüsselis kõige sagedamini pandud vastsündinud poiste nimed Mohamed, Adam, Rayan, Ayoub, Mehdi, Amine and Hamza. (See võib samas näidata ka seda, et muslimite hulgas populaarsete nimede valik on väiksem – ka Eestis viitavad populaarsemad eesnimed kultuuriliselt eelkõige tuntumatele vene õigeusu pühakutele. Samas on eestlaste eesnimekultuur on võrdlemisi mitmekesine ning kipub olema ilmalik ja muutlik, mis tingib selle, et pole ülekaalukat igihalja populaarsusega eesnimede rühma, mis igas põlvkonnas esikümne kinni paneks.)
Lõuna-Prantsusmaa sadamalinnas Marseille's ja Hollandi sadamalinnas Rotterdamis on muslimeid juba 25 protsenti, selgub Euroopa Parlamendile hiljuti raporti koostanud Ungari majandusteadlase Károly Lóránti kogutud andmetest. Rootsi tööstuslinnas Malmös on muslimeid 20 protsenti, Brüsselis ja Birminghamis 15 protsenti.
Endiste koloniaalimpeeriumide pealinnades Londonis ja Pariisis on kummaski 10 protsenti muslimitest elanikke, kuid sama suure osakaalu elanikkonnast moodustavad nad ka Taani pealinnas Kopenhaagenis.
USA poliitika Lähis-Idas võib kaotada toetajaid
Ülemöödunud aastal elas Euroopa Liidus kindlasti 16 miljonit muslimit, kuid väga võimalik, et kokku lausa 23 miljonit, leidis USA õhuväes töötava teadlase Leon Perkowski uuring. USA migratsioonipoliitika instituudi hinnangul on juba praegu viiendik mitmete ELi linnade elanikest muslimid, aastaks 2050 peaks muslimite kogu osakaal ELi riikides ületama 20 protsendi piiri.
Muutuda võib ka Euroopa välispoliitika, eriti Lähis-Ida poliitika. "Nähes kiiresti kasvavat valimisõiguseta, kuid üha suurema poliitilise kaaluga muslimite kogukonnaga mõne oma vanema ja tugevama liitlasriigi piiride sees, võib USA välispoliitikal Lähis-Ida suhtes ees seista üha suuremaid väljakutseid," ennustab USA õhuväe uurimus.
