Teadaolevalt on ta tegutsenud Mehhikos, Dominikaanis ja Haitil, kuid tegevuse ajapiirid, rääkimata juba sisust neis kohtades, pole teada. Selge on aga see, et Kuuba oli tollal luuretöö peateema.

Nüüdseks 65-aastase multimiljonärist Gossi spioonikarjääri üksikasjad sellest ärevast ajast on jäänud saladuseks sellest hoolimata, et ta hiljem avalikkuse tähelepanu all poliitikukarjääri tegi. Ei ta ise ega CIA ole paljastanud selle aja kohta midagi enamat kui üldsõnalisi meenutusi, tõdes agentuur AP.

Mõne aasta taguses intervjuus ajalehele Washington Post naljatles Goss oma tollast tööd meenutades, et ta tegeles fotode tõlgendamisega ja käsitles väikepaate, mis “viis mõne väga huvitava momendini Florida väinas”. Ta tunnistas, et oli värvanud ja juhtinud välismaiseid agente ning lisas, et Kuuba külastamine oleks talle ebamugav.

Ilmselt astus Goss luureametkonna ridadesse kohe 1960. aastal pärast Yale’i ülikooli antiik-kreeka spetsialistina lõpetamist. Ta asus tööle Miamis, millest oli kujunemas Kuuba emigrantide keskus.

Kuuba idatipu lähedal asub Hispaniola saar. Selle ühel poolel ehk Haitis valitses kurikuulus despoot Francois Duvalier, tuntud kui Papa Doc. Teine osa ehk Dominikaani Vabariik oli lõhestatud siseheitlusest.

Kuuba revolutsiooni kordumist kartes võttis USA sõjavägi 1965. aastal saare kontrolli alla. Pole küll teada, kus oli Goss nende sündmuste ajal, kuid piirkonnas kindlasti.

Sõnakuulmatu Mehhiko

Mehhiko oli tollal CIA olulisemaid mänguvälju. Praktiliselt ainsa piirkonna riigina tõrkus Mehhiko täitmast Washingtoni soovi lõpetada suhtlemine Castro valitsusega.

Kuid Mehhiko lasi siiski CIA agentidel jälgida nii Nõukogude kui ka Kuuba saatkonda ning lennuühendust Kuubaga. Nõukogude saatkonnas käimas tabas CIA aga ei kellegi muu kui Lee Harvey Oswaldi, keda peetakse president Kennedy tapjaks.

Kuivõrd kõik see Gossiga seostub, pole siiski teada. AP andmeil lahkus Goss kuuekümnendate lõpus piirkonnast.

Järgnes kõige kummalisem seik tema elus, mis ühtlasi ka väliagendi karjääri lõpetas. 1970. aastal lendas Goss Londonist Washingtoni, kus ta hotellitoas kokku varises, olles saanud salapärase veremürgituse, mis kahjustas südant ja neere. Goss jäi ellu, kuid lahkus CIA-st 1971. aastal.

Nüüdseks on nelja täiskasvanud lapse isa olnud 16 aastat kongresmen.

Märkusi Gossi valiku puhul

•• Kui senat kinnitab Porter Gossi ametisse, saab temast teine CIA direktor, kes on eelnevalt Kongressis olnud. President George Bush vanem oli kongresmen aastail 1967–71 ning CIA direktor vabariiklasest president Fordi ajal 1975–77.

•• Pooldajad kiidavad teda igati. “Porter Goss on tugeva kogemusega juht nii luure kui ka terrorismivastase võitluse vallas. Ta teab CIA-t seest ja väljast,” ütles president Bush. “Ta on keegi, kes võib presidendi juurde sisse astuda, vaadata talle silma ja öelda kohkumata, mis on tõde,” lisas vabariiklasest senaator Mike DeWine.

•• Vastased viitavad tema vabariiklikule parteitaustale. “See on halvim valik, mis iganes luurejuhi kohale tehtud, sest see koht tuleb hoida kõrgemal parteipoliitikast,” kurjustas president Carteri aegne CIA boss Stansfield Turner. “Poliitika tuleb luurest eemal hoida. Ma pole kindel, et praegu on seda tehtud. Aga president on ta nimetanud ja nüüd on see senati asi,” ütles demokraat Nancy Pelosi.