Uut patriarhi valivad ka poliitikud ja ärimehed

Moskva õigeusu kiriku piiskoppide kogu soovitab valida uueks kirikupeaks kas metropoliit Kirilli, Klimenti või Filareti. Täiskogu algab homme.

Patriarhi valimine Venemaal pole ehk nii värvikas ettevõtmine kui Rooma paavsti valimine. Midagi korstnast tõusva valge suitsu sarnast pole oodata, kõik selgub lihtsa hääletamisega. Küll aga on patriarhi valimine oma haarde poolest peaaegu sama suurejooneline – selles osalevad 64 riigi esindajad.

Kokku otsib teisipäevast neljapäevani Moskvas Lunastaja Kristuse kirikus kinniste uste taga uut kirikupead ligi 750 vaimulikku ja ilmalikku inimest, kes moodustavad Pomestnõi Sobori ehk õigeusu kiriku täiskogu.

Juba eile kogunes 198-liikmeline piiskoppide kogu, kes esitas kolm patriarhikandidaati: Smolenski ja Kaliningradi metropoliidi Kirilli, Kaluga ja Borovski metropoliidi Klimenti ning

Mins­­ki ja Slutski metropoliidi Filareti. Nimekirjas oli 145 kandidaati, Kirill kogus hääletusel 97 häält (Kliment 32 ja Filaret 16).

Kirju seltskond

Kuid täiskogul on õigus täiendada nimekirja nii paljude kandidaatidega, kui soovitakse. Salajasel hääletusel võidab see, kes kogub vähemalt 50 protsenti pluss ühe hääle. Kui keegi säärast ülekaalu ei saavuta, siis tuleb kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine voor.

Vene õigeusu kiriku juhti pole alati ühtemoodi valitud. 5. detsembril surnud patriarh Aleksius II valiti 1990. aastal küll samamoodi, aga näiteks kolm Nõukogude-aegset kirikupead selgusid avaliku hääletuse tulemusel, mida võimul oli kergem kontrollida.

Uudne on seekord valijameeste kogu koosseis. Iga eparhia (piiskopkond) saadab kohale neli õigeusklikku – oma juhi, ühe vaimuliku, ühe munga ja ühe ilmaliku kodaniku. Eesti kirikut esindavad näiteks metropoliit Kornelius, ülempreester Nikolai Golovastikov, munkpreester Konstantin ja ilmik Sergei Männik. Eraldi on kutsutud Pühtitsa iguumenja Varvara. Petseri arhimandriit Tihhon esindab samal ajal Pihkva kirikut.

Ilmalike inimeste valimine on tekitanud üksjagu paksu verd Vene ajakirjanduses, sest nagu on selgunud, on nende seas peale kirikut rahaliselt toetavate ärimeeste palju ka kohalikke ametnikke ja poliitikuid (ka riigiduuma liikmeid) ning koguni üks kuberner! Diakon Andrei Kurajevi sõnul suhtuvad paljud tõsiusklikud sellesse negatiivselt, sest kiriku esindajatena on valijameesteks sattunud „tubakamagnaate, tehaseomanikke, metallurge ning tšinovnikute naisi ja lapsi”. Isegi üks tsirkusedirektor on seltskonnas.

Ka Aleksius II valimistel osales ilmalikke inimesi, aga ajalehe Nezavissimaja Gazeta religioonilisa toimetaja Pavel Krugi sõnul olid need peamiselt kirikute ja kiriklike asutuste töötajad, mitte ärimehed ja poliitikud. „See on tegelikult kõik Aleksius II pärandus, sest tema ajal lähenes Vene õigeusu kirik väga tugevalt võimu- ja äriringkondadele, üritades nii laiendada oma mõju ühiskonnas,” selgitas Krug.

Kas metropoliit Kirill või Kliment?

•• Venemaa suuremad lehed olid juba ette kindlad, et kaks peamist patriarhikandidaati on Smolenski ja Kaliningradi metropoliit Kirill ning Kaluga ja Borovski metropoliit Kliment.

•• Aastaid Vene õigeusu kiriku välissuhtlust juhtinud Kirill on tuntud Kremliga hea läbisaamise poolest ning teda peetaksegi Kremli ja Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa mitteametlikuks soosikuks. Ees ootab võitlus kahe mõtteviisi vahel, sest Kirill esindab õigeusu kirikus suunda, mis arvab, et kirik peab aktiivselt osalema poliitikas. Kliment aga toetub vaimulikele, kes usuvad, et kirik peaks võimudega distantsi hoidma.

•• Praegu ajutiselt kirikujuhi kohta täitev Kirill üllatas jaanuari algul õigeusu jõulude ajal väga poliitilise kõnega Lunastaja Kristuse kirikus, kus viibis ka president Dmitri Medvedev. Ta teatas seal kõigile usklikele, et riigi juhid teevad tugevaid jõupingutusi selleks, et pehmendada majandus­kriisi lööki Venemaa elanikele, ning kiitis võimu selle eest varjamatult.

•• Hiljuti lõppenud „Venemaa nime” valimistel oli Kirill „rahvahääletusel” võitjaks tulnud pühak Aleksandr Nevski põhiline reklaamija. Kas nüüd õnnestub tal ennast piisavalt hästi valijameestele müüa?

•• Huvitav detail on see, et välismaalt tuleb kõige rohkem valijamehi Ukrainast — ligi 200, mida on üle veerandi kõigist uue patriarhi valijaist. Arvestades seda, et Moskva ja Kiievi kirikujuhtide suhted pole kõige paremad, võivad nad Soboril oluliselt kaarte segada.

•• Pole välistatud, et Kirilli ja Klimenti toetajate lepitamiseks tõuseb võitjaks hoopis kolmas kandidaat.