Rooma paavst Benedictus XVI käis eile jumalaema viimases elupaigas Efesoses, olles päev varem alustanud neljapäevast ringreisi islamiusulises Türgis, kus tal on ees ka kohtumine õigeusu kiriku patriarhiga.

Benedictusena ehk pärast paavstiks saamist ei olnud sakslane Joseph Ratzinger seni islamimaal käinud. Türgis ei soovi osa rahvast teda sugugi näha ning isegi peaminister Tayyip Erdogan püüdis paavstiga kohtumist vältida, põhjendades seda hõivatusega.

Ankara lennujaamas toimus siiski Benedictuse ja Erdogani lühike kohtumine, enne kui türklane Riiga NATO üritusele lendas. Erdogani sõnul toetas paavst Türgi pürgimusi Euroopa Liidu suunas. Enne paavstiks valimist oli Ratzingeri seisukoht, et Türgi ei sobi EL-i islamiusulisuse tõttu.

Kuid paavsti esindaja pidas mõni tund hiljem siiski vajalikuks täpsustada, et Vatikanil ei ole poliitilist võimu Türgi europüüdlustega tegelemiseks. “Vatikan peab dialoogi positiivseks ja julgustab seda, soovides, et Türgi astuks Euroopasse ühiste väärtuste ja põhimõtete pinnal,” ütles Federico Lombardi.

Tõenäoliselt oleks paavsti külaskäik Türki möödunud üsna rahulikult, kui Benedictuse septembrikuise sõnavõtu islamivaenulikuks tõlgendamine poleks muslimeid Türgis ja mujal ärritanud. Paavst hoidus aga endiselt otsesõnu vabandust palumast sõnade eest, millest loeti välja, et ta peab islamit pahaks ja ebainimlikuks. Tegelikult tsiteeris ta 14. sajandi Bütsantsi keisrit.

Nüüd Ankaras inglise keeles kõneldes kiitis ta Türgit, kus “islamitsivilisatsioon õitseb märkimisväärselt kõige erinevamatel põldudel”. Kohtudes kõrgema vaimuliku Ali Bardakogluga, kes teda septembris kõvasti kritiseeris, kuulutas paavst ühisosale osutades, et “kristlased ja muslimid kuuluvad perekonda, kes usub ühte jumalasse”.

Klaasautost loobuti

Justkui miiniväljal astub Benedictus – kes muide ei kasuta klaasiga kaetud paavstiautot, nagu tema eelkäija, vaid soomustatud limusiini – ka siis, kui ta visiidi käigus õieti midagi ei ütle. Eelkõige jälgitakse tähelepanelikult seda, mida ta teeb või jätab tegemata Hagia Sofia pühakojas Istanbulis, algselt kristlikus kirikus, mille türklased Konstantinoopoli vallutamise järel mo‰eeks muutsid ja millel on nüüdseks eristaatus – seal pole lubatud palvetada. Vaevalt et paavst seda nähtavalt üritabki, kuid asjatundjad peavad lubamatuks isegi ristimärgi tegemist hoonesse sisenedes.

79-aastase Benedictuse visiidil on kolm tahku. Esiteks on tegemist paavsti ametliku visiidiga Türki, teiseks aga mitteametliku dialoogiga islami usujuhtidega. Tõrjumaks ettekujutust usuvaenust, lisati viimasel hetkel paavsti programmi ka kuulsa Sinise mo‰ee külastamine Istanbulis. Rooma paavst on vaid korra varem astunud tegutsevasse muslimi pühakotta – sellega sai hakkama Johannes Paulus II.

Kolmandaks ja Vatikanile olulisemaks osaks visiidist on kõnelused ortodoksse kiriku pea, patriarh Bartholomeosega.

Harvemad, kiiremad, kuivemad

•• Eelmise paavstiga võrreldes on praeguse katoliikliku kiriku pea reisid üsnagi teistsugused, tõdeb BBC Rooma-korrespondent David Willey, meenutades Benedictuse suvist sõitu Hispaaniasse.

•• Kadunud on need vanad head ajad, mil sai koos Johannes Paulus II-ga mööda maailma tiirutada. Johannes Paulus tavatses ikka t‰arterlennuki economy-sektsiooni umbes 60 teda saatva ajakirjaniku juurde juttu ajama tulla, Benedictus aga on palju formaalsema käitumisega.

•• Benedictuse reisid on lühemad ja keskendunumad, neid on ka vähem. Näiteks Hispaania-visiit kestis vaid 26 tundi.

•• Ajakirjanikega Benedictus ei suhtle. Kogu visiidi jooksul pääsesid ajakirjanikud talle kõige lähemale Valencias peetud missal. Lennu ajal istub ta oma paarikümne kaaslasega äriklassis. Kaasas olevad ajakirjanikud ei pääse ligi ka kardinalidele ja piiskoppidele. Press ja paavsti kaaskond tavatsesid Johannes Pauluse ajal peatuda samas hotellis, nüüd aga valitseb apartheid.