Pühapäevaseid valimisi iseloomustas tõsiasi, et valdav osa ligi 1000 välisvaatlejast oli kutsutud läänest.

Venemaa esindajad kutset ei saanud ja sadakond kutsumata valimisi jälgima tulnud venelast saadeti välja.

Kommunistid saavad esialgsete tulemuste põhjal Moldova 101-liikmelises parlamendis 56 kohta, venesõbralik Demokraatia blokk 34 ja Rumeeniaga liitumist pooldavad kristlikud demokraadid 11. Senisega võrreldes vähenes kommunistide esindatus 15 kohta.

Pikk tee Euroopasse

Moldova parlamendivalimistel kandideeris kokku 23 erakondade ja valimisliitude nimekirja ning üksikisikut. Kuid valimiskünnise ületasid neist üksnes eelnimetatud kolm, sest künnis on kõrge – üksikkandidaatidele kolm, erakondadele kuus, kahe erakonna liidule üheksa ning kolme või enama erakonna liidule 12 protsenti.

Nüüd on küsimus: kuidas edasi? Kui Venemaa kaotas, kas siis Euroopa võitis? Paraku peab vastusega pisut ootama, sest Euroopani jõudmiseks on moldovlastel läbida veel pikk ja raske tee. Probleemiks on ka valitsusmeelne infovoog ainsas kogu riiki katvas tele- ja raadiokanalis – Teleradio Moldovas.

Valimiste plusspoolel on kahtlemata asjaolu, et vaatlejad ei tuvastanud valimiste päeval olulisi seaduserikkumisi ega korralduslikke puudusi, rääkimata massilisest võltsimisest nagu Ukrainas. Seega olid valimised kokkuvõttes seaduslikud.

Siiski ei saa veel täiesti maha kanda võimalust, et pärast valimisi tõuseb pinge Moldovas sarnaselt Gruusia ja Ukrainaga. Ehkki Moldova on parlamentaarne vabariik, on seal presidendil erakordselt suur mõju. Presidendi valib parlament, selleks on vaja 61 häält. Kui 61 häält ühegi kandidaadi toetuseks kokku ei tule, saadetakse parlament laiali ja tulevad uued üldvalimised.

Nii seisab moldovlaste esimene euroopalikkuse test selles, kas nad suudavad omavahel koostööd teha ja pühenduda sissetulekute suurendamisele Euroopa seni vaeseimas riigis. See oleks moldovlaste võit.

Autor on Euroopa Parlamendi Moldova delegatsiooni juht.