Väidetavalt kannibalismi harrastanud Libeeria ekspresident astus Haagi tribunali ette
Esimese Aafrika tipp-poliitikuna Haagi kohtu ette jõudnud Taylor peab vastust andma üheteistkümnes asjas, mis pandi toime Libeeria naaberriigis Sierra Leones toimunud kodusõja käigus, mille üheks osapooleks olid Taylor’ile alluvad üksused, vahendas BBC.
Süüdistused puudutavad terrorismi, mõrvu, vägistamisi ja piinamisi. 61-aastane Taylor on ise kuritegusid eitanud ja nimetanud neid valedeks. Tema sõnul soovis ta naaberriigis kehtestada vaid rahu.
"Ma ei ole kõikides nendes süüdistustes süüdi," õigustas end Taylor.
"Ma olen neljateistkümne lapse ja lapselapse isa," märkis Taylor. "Ma olen võidelnud kogu oma elu, et teha mida ma olen pidanud õigeks õigluse ja ausa mängu huvides".
Prokurörid on aga teist meelt ja on kohtusse kutsunud 91 tunnistajat, kellest mõned süüdistavad Taylor’it jäsemete amputeerimises, teised koguni kannibalismis.
"Sõjad on kohutavad, kus iganes nad on ja asjad juhtuvad, ilma et sa oskaks neid mõtestada," on öelnud praegu sõjakuritegudes süüdistatav mees.
Turvamehest Issiks
Charles McArthur Taylor sündis 28. jaanuaril 1948 Libeeria pealinna Monrovia lähedal Arthington’is. Tema isa Nelson oli amerikolibeerlane, kes pidas advokaadiametit, ema Zoe pärines gola hõimust. Peres oli kokku viisteist last, kellest Charles, hüüdnimega Ghankay, oli kolmas.
Nagu Libeeria jõukamate suguvõsade lastele kohane, siirdus Taylor kõrgharidust omandama USA-sse, kus lõpetas majanduse erialal 1977. aastal Bentley kolledži. Õpingute ajal teenis tulevane president leiba turvamehena, veoautojuhina ja mehhaanikuna.
Kõrghariduse omandamise järel liitus Taylor USA-s tegutseva Libeeria vastupanuliikumise rühmadega. Kui Libeeria president William Tolbert külastas 1979. aastal USA-d, sattus Taylor mõneks ajaks vanglasse, kuid järgmise aasta algul avanes tal võimalus naasta kodumaale, kus sündmused hakkasid kiiresti arenema.
12. aprillil 1980 kukutas vanemseersant Samuel Doe president Tolbert’i, kes tapeti ja raiuti tükkideks. Taylor nimetati Riikliku Varustusagentuuri juhatajaks, kus tema kontrollida oli riigieelarve kasutamine. Veidi hiljem sai Taylor’ist kaubandusministri asetäitja.
Kahe mehe vaheline koostöö lõppes ootamatult kolme aasta pärast, kui Taylorit süüdistati ebaseaduslikus riigivara omastamises. Ta tagandati ametist ja oktoobris 1983 põgenes ta USA-sse.
Nüüd süüdistas Libeeria valitsus Taylor’it 900 000 dollari ulatuses riigivara omastamises, mille järel USA võimud vahistasid mehe. 16-kuulise vangistuse järel õnnestus Taylor’il koos nelja kaaslasega trellid rauasaega läbi saagida ja Massachusetts’i vanglast põgeneda.
Jõulude ajal 1989 ilmus Taylor uuesti välja. Seekord ületas ta umbes 150-mehelise Rahvusliku Patriootilise Vabastusrinde võitlejatega Libeeria piiri ja asus võitlema Doe vastu. Taylor’i vägi kasvas kiiresti ja varsti oli seal umbes 5000 meest. Lisaks liitus Taylor’i armeega palju lapsi, kes andis oma “suurele juhile” hüüdnime “Pappy” ja kelle võitlusvõimet turgutati narkootikumide abil.
Tee presidenditoolile
Kodusõja otsustavates võitlustes Libeeria linnade üle lõi Taylor’ist suvel 1990 lahku Prince Johnson oma pooldajatega. Juulis sisenesid aga Taylor’i väed Monroviasse, kus ägedates lahingutes tapeti tema isa.
9. septembril hukati president Doe põgenemiskatsel ja 22. novembril 1990 kuulutati Amos Sawyer vahevalitsuse presidendiks.
Taylor kontrollis sel ajal Libeeria maapiirkondi ja jätkas võitlust kuni 1995. aasta rahuleppeni. Jõhker sõda oli selleks ajaks nõudnud üle 200 tuhande ohvri.
Juulis 1997 peetud presidendivalimistel oli Taylor peamine kandidaat, kellele tagas edu läänelik valimiskampaania. Kampaania tegemisel oli tema käsutuses olev riigi suurim raadiojaam ja maapiirkondades kasutas Taylor Aafrika valimiste kohta tavatut taktikat- näopiltidega plakatite kleepimist avalikes kohtades. Tulemuseks oli võimas valimisvõit- 75,3 protsenti valijate häältest.
2. augustist 1997 sai Taylor Libeeria presidendiks ja sellel ametikohal oli ta 2003. aastani. Taylor’i ametisseasumine aga ei lõpetanud kodusõda, mis jätkus, ehkki mitte nii jõhkralt kui seni. Taylor’i valitsus sekkus omakorda Sierra-Leone kodusõtta, milles teostatud kuritegudes teda nüüd rahvusvahelisel tasemel süüdistatakse.
