Väinämöinen naasis pärast 70-aastast vaheaega Viiburisse
Venemaa võimu all olevas linnas pole küll just palju soomlasi ja neid, kelle rahvatraditsioonis muistsel laulikul kohta oleks. Kuid Peterburi skulptor Konstantin Boikov vaimustus soomlastelt saadud Väinämöise kuju fotodest ja meisterdas monumendi uuesti.
Kuna kuju asub pargi kaugeimas nurgas, huligaanidele soodsas kohas, otsustati see teha eriti vastupidavast graniitbetoonist. Ajalehe Turun Sanomat andmeil läks monument maksma ligi
10 000 eurot. Viiburi linnalt raha ei saadud, ka Soomest tuli seda vähe, kuid kohalike ettevõtjate abiga kuju siiski taastati.
Nüüd istub Väinämöinen uuesti Viiburi vanas Monreposi pargis, kus ta sõrmitses kannelt ka ligi 70 aasta eest, mil soome keelt võis Viiburis iga päev kuulda. 1873. aastal Johannes Takase valmistatud monument hävitati 1940. aastal, pärast Viiburi loovutamist Nõukogude Liidule.
Pussnuga ununes
Kuju taastamise tellisid Monreposi pargi juht Jevgeni Trufanov ja Pro Monreposi ühingu eestvedaja Juha Lankinen. Suur kivi, millel skulptuur varem asus, oli endiselt omal kohal ja sinna rekonstruktsioon ka paigutati.
Soomlasi häirib siiski pisut see, et venelasest skulptor pani Väinämöisele jalga kasetohust viisud, kuigi Takase kuju kandis nahkkingi. Ja pussnuga vööl ununes ära. Ka polnud säilinud kuju algsed mõõtmed, nii tegi Boikov ta pisut suurema.
Juba 1551. aastal mainib soomlaste kirjakeele isaks peetav Mikael Agricola Äinemöist tollaste hämelaste värsisepana. Samas Häme “ebajumalate” nimekirjas on loetletud ka Calevanpojat niitude loojaina. Kunagine Turu piiskop Agricola ise peaks olema 1557. aastal maetud Viiburi kirikusse, kuigi täpne hauakoht on tuvastamata. Toomkirikust on järel vaid varemed.
Rootsi võimud rajasid Viiburi linna 1293. aastal. Peaaegu kogu Viiburi rahvas kolis Talvesõja ja Jätkusõja tagajärjel Soome, sisserännanud venekeelne elanikkond ei tea linna ajaloost eriti palju. Kuid näiteks Ingerimaalt pärit Aleksandr Saksa on üritanud arheoloogiliste kaevamistega linna minevikku uuesti nähtavale tuua.
Monreposi lossi park avati rahvale esimest korda 1820. aastal. Johannes Takanen (1849– 1885) oli lootustandev skulptor, kes suri vaid 36-aastasena Roomas.
