Valdis Zatlers üritab värske reformiparteiga revanši võtta
Veel hiljutise Läti riigipea Valdis Zatlersi uus partei peab asutamiskongressi homme, samal ajal kui Zatlersi enda välja kuulutatud referendumil otsustab rahvas parlamendi laialisaatmise üle. Kõigi eelduste kohaselt on enamik hääletama minejaid seimi laialisaatmise poolt ja sügise hakul on oodata erakorralisi valimisi.
Segaduste aeg Läti poliitikas sai alguse mai lõpupoole, kui seim valmistus presidenti valima ja seni kindlana tundunud kandidaadi, ametisoleva presidendi Valdis Zatlersi kõrvale kerkis ootamatult Andris Be¯rzin¸ši kandidatuur. Samal ajal puhkes ka kõrgetasemeline korruptsiooniafäär ja seimi otsus mitte lubada oligarhiks nimetatud parlamendisaadiku kodu läbi otsida ajendas Zatlersit astuma erakordse sammu: ta saatis seimi laiali. Selle otsuse peabki rahvas referendumil kinnitama või tagasi lükkama.
Vahepealne kõige suurem muutus on küllap olnud Zatlersi kaotus presidendivalimistel ja Be¯rzin¸ši riigipeaks saamine. Kuid oluline muutus on ka Zatlersi partei loomine, mille ametlik asutamine toimub samuti homme. Uue partei tuleku mõju selgub muidugi alles hiljem ja valimiste tuleristsetel. Kuid kui Zatlersi loodavasse parteisse astujad ja selged toetajad kõrvale jätta, on paljudel kahtlusi nii uue jõu mõttekuses kui ka läbilöögivõimes.
Kriitikat jagub
Oma partei loomisest teatas Zatlers 9. juulil, käies välja ka kümnest põhimõttest koosneva manifesti ja kuulutades ette, kellega koostööd ei tehta. Need on parteid, mis Zatlersi meelest on oligarhide mõju all, ehk Rahvapartei, Roheliste ja Talunike Liit, Läti Esimene Partei/Läti Tee.
Suuremalt jaolt venekeelse rahva toetatava Koosmeele Keskusega – mis võib saada suurimaks parlamendierakonnaks – on aga Zatlersi partei valmis koostööd tegema vaid juhul, kui too tunnistab Nõukogude okupatsiooni Lätis. Rahvaparteiga küll enam probleemi ei ole,
sest see läks samal 9. juulil laiali.
Esiteks muidugi kerkis küsimus: milleks üldse on vaja uus partei luua, kui Lätis on niigi juba 50 parteid ja seitse valimisliitu ning mullustel parlamendivalimistel osales 13 parteid ja valimisliitu (neist viis on seimis esindatud)? Küsitluste järgi on kindlasti alles liiga vara järgmist seimikoosseisu ennustada, ja mis puutub Zatlersi parteisse, siis on tulemused olnud ka õige erinevad.
Näiteks uuringufirma Data Servissi küsitlus juuli algul andis Zatlersi parteile kõigest kolm protsenti toetust, mis tähendaks lausa parlamendist väljajäämist. Koosmeele Keskuse poolt oli valmis hääletama 16, roheliste-talunike poolt 12, Ühtsuse poolt kümme ja rahvuslaste poolt kuus protsenti valijaid. Samal ajal ei teadnud kogunisti 46 protsenti küsitletuid, keda valida. Umbes samast ajast pärit TNS Latvia uuringu järgi aga hääletanuks Zatlersi partei poolt kindlasti üheksa ja tõenäoliselt 24 protsenti.
Teiseks erakonna nimi – Zatlersi Reformipartei (Zatlera Reformu partija, ZRP). Tõepoolest, vähemasti praegu sisaldab see just tema nime. Kehvaks pidas sellist nimevalikut näiteks poliittehnoloog Juris Liepnieks. „Liidri nimega mängimine osutab selgelt hulgale probleemidele. See on ka maitsetu ja näitab organisatsiooni poliitilist nõrkust,” ütles ta uudisteagentuurile LETA.
Kolmandaks on vaagitud muidugi manifesti. Näiteks leidis politoloog Ivars Ijabs, et ZRP on käinud välja keskmise valija jaoks ebapopulaarsed poliitilised ideed ja nendega vaevalt et suudetakse jõudu katsuda sääraste erakondadega, nagu Koosmeele Keskus või rohelised-talunikud.
„Eelkõige paistab see nišipartei olevat suunatud noortele, haritud ja majanduslikult iseseisvatele inimestele, sest peaaegu kõigis punktides tehakse panus sellele, et riiki on vaja vähendada ja inimesed ise peavad võtma endale vastutuse, tegema otsuseid iseseisvalt. Selge see, et need pole Lätis kõige populaarsemad ideed, sest statistiliselt on keskmine valija küllalt sotsialistlik, ta soovib rohkem riiki. Enamik inimesi soovib siiski kõikvõimalikel viisidel sotsiaalset toetust, aga siin pakutakse välja, et igaüks elagu, nagu suudab,”
tsiteeris politoloogi portaal mixnews.lv.
„See, et meil on vaja kvaliteetsemat ja kättesaadavamat haridust ja meditsiini ning konkurentsivõimelist majandust, on ammu teada ja arusaadav. Iga Läti elanik võib selle poole tunniga kirja panna. Lätil on tänasel päeval vaja palju fundamentaalsemat lähenemist. Ja see, et su partei nimeks on reformide partei, ei tähenda, et sa oled suur reformaator,” kritiseeris telesaatejuht Ja¯nis Domburs portaalis nozare.lv
Kellelt tuleb toetus?
Neljandaks reageerisid mõistagi kriitiliselt need poliitikud, kellega Zatlers koostöö välistas või selleks tingimusi seadis. Näiteks kevadest saadik ülimalt agaralt ja igal võimalikul moel Zatlersit „pommitav” Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs (rohelised-talunikud) nimetas Zatlersi soovimatust oligarhide parteidega läbi käia lihtsalt kättemaksuks selle eest, et enamiku roheliste-talunike saadikute toel sai tema asemel presidendiks Be¯rzin¸š. „Peale Zatlersi on vaid üks inimene loonud partei oma nime kasutades – Joahims Zigerists, totakas Saksamaalt, kes ei osanud läti keeltki. Nüüd siis see…” ütles ta Baltcomi raadiole.
Koosmeele Keskuse saadiku, seimi aseesimehe Andrejs Klementjevsi meelest ilmutab Zatlers lühinägelikkust, pannes paika raamid, mida tulevikus on raske ületada. Samasse saadikurühma kuuluv Sergejs Dolgopolovs nimetas okupatsiooni tunnistamise nõuet koostöö eeldusena samuti ennatlikuks ja lisas, et poliitik ei peaks ultimaatumeid esitama.
Roheliste-talunike seimifraktsiooni juht Augusts Brigmanis arvas Zatlersi parteist, et küllap tullakse siiski roheliste-talunike toetust paluma, kuid vaevalt seda oma tegude ja sõnade tõttu saadakse. „Huvitav aga, et endine president ei räägi üldse sellest, kuidas konsolideerida eelarvet, mis saab maksudest ja nii edasi. Ta on keskendunud ainult Lembergsile ja teistele džentelmenidele,” lisas Brigmanis.
Väljavõtteid manifestist
1. Selged, täpsed ja ühesugused mängureeglid kõigile ilma eranditeta.
2. Valitsus – ainult selline, mida on tarvis inimeste vajaduste kindlustamiseks – olgu väike ja praktiline. See peab töötama konkreetsete eesmärkide ja tulemuste nimel, et õigustada oma olemasolu.
3. Kohtusüsteem peab olema sõltumatu, kiire ja otsekohene. Need, kes on süüdi, vastutusest ei pääse.
4. Tugev perekond ja ühiskond on aluseks arengule, solidaarsusele ja riigi tulevikule, kus inimesed ise saavad otsustada ja tegutseda, ilma et ametivõim vahele segaks.
5. Oma heaolu ja oma laste heaolu üle ning tervishoiu kohta langetavad maksumaksjad otsuseid vastutustundlikult ja iseseisvalt.
6. Terve majandus koos tugeva rahandusdistsipliiniga ja riigi tõhusa toetusega on aluseks pensioni- ja toetuste süsteemi jätkusuutlikkusele. Maksud peavad olema arusaadavad ja makstud.
7. Konkurentsivõimeline Euroopa tasemel haridus olgu kergesti kättesaadav nii noortele kui ka vanadele.
8. Kodanikualgatused ja referendumid nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil peavad vastama rahva tahtele, mitte aga kitsaste gruppide huvidele ja kokkulepetele.
9. Riigi huvides on aus konkurents ja ühtsed reeglid nii Läti kui ka Euroopa põllumeestele ja ettevõtjatele.
10. Meie – need oleme me kõik, kes on valmis seisma ja langema Läti riigi eest, rahva eest, läti keele au eest.
