„Valged elevandid” ajavad valitsusi üha sügavamalt võlgadesse
Õitsenguaastail on hea ehitada järjest uhkemaid rajatisi, kuid niipea kui tuleb järjekordne majanduslangus, ollakse selliste ülalpidamisega tõsistes raskustes. Ja ka praegune majandusraskuste lipulaev Hispaania on täis suurehitisi, nn valgeid elevante, mis kunagi suure hurraaga püsti pandi, kuid mille ülalpidamine käib kohalikel omavalitsustel selgelt üle jõu, kirjutab BBC.
Hispaania pole muidugi mingi erand, aga sealt on võtta vägagi skandaalne näide. Ciudad Reali lennujaam, mis avati 2008. aastal, tuli tänavu, vaevalt neli aastat hiljem, juba sulgeda. Ühel Euroopa pikemal maandumisrajal ei maandu ega tõuse õhku enam lennukid, vaid linnud ning keset tühermaad paikneval ja täiesti õigustatult rahvasuus Don Quijote nime kandnud hiigellennuväljal on kodunenud jänesed.
Mullu lõpetas kohalik odavlennufirma Vueling lennuvälja kasutamise ja Castilla-La Mancha regionaalvalitsus avastas, et sellise suurobjekti haldamiseks pole neil lihtsalt kuskilt raha võtta. Ryanair oli lennuvälja kasutamisest loobunud juba aasta varem.
Maha visatud miljardid
Sisuliselt on lennuväli nüüd pankrotivara ja meedias arutatakse tõsiselt, ega kinnisvaraarendajad, kes lennujaama kunagi ehitada lasksid, seda meelega kahjumlikuks kavandanud.
Tegemist oli esimese rahvusvahelise eralennuväljaga Hispaanias, selle püstitamisele raisati 1,1 miljardit eurot. Lennuväli oleks suutnud teenindada kümme miljonit reisijat aastas, aga paistab, et kavandajad ei olnud isegi lennufirmadega selle vajalikkuses kokkuleppele jõudnud.
„Laenud, mida võeti, olid piisavalt suured, et lennuvälja ehitus valmis saaks, kuid keegi ei mõelnud sellele, kui palju oli vaja veel investeerida, et lennujaam suudaks end ära majandada,” ütleb valitsusraport.
Midagi sarnast nähti USA-s 1990. aastate lõpus, kui kulutati miljard dollarit Lamberti – St. Louisi lennujaama laiendusele, lammutati ligi 2000 maja ja suunati ümber seitse maanteed, aga pärast 2001. aastat pole suurtel laienemistel lennunduses eriti otstarvet.
Hispaania keskvõim on nüüd tõsiselt asunud oma kulutusi kontrollima, et lõpetada raiskamine ja kuidagimoodi oma võlakoormat vähendada. Teisal on aga paljud buumiaegsed „valged elevandid” koormaks regioonidele ja kohalikele omavalitsustele. Mõnel on sellised võlalõksud seljas, et isegi sajanditepikkune säästukuur ei aitaks. Ja loomulikult minnakse siis jälle Madridist abi paluma. Kuus või kaheksa regionaalvalitsust 17-st võib lähemal ajal juba välisabi vajada, esimese kerjaja – Valencia – võlakoorem on juba kokku 35,7 miljardit eurot.
Hispaania pangandus on praegu teravdatud tähelepanu all, kuna veebruaris kokku kukkunud Bankia panka koondati niigi raskustes olnud regionaalpanku ja kõikides pankades kuhjuvad tagasimaksmata laenud koormavad kogu majandust. Võlgu lihtsalt korstnasse kirjutada pole suudetud, seega maksabki nüüd juba terve euroala Hispaaniale peale, et „valgete elevantide” vaevusest kuidagigi üle saada.
Olümpia jätab koorma
Räägitakse, et kinnisvaramull hakkas Hispaanias paisuma juba 1990. aastatel, kui eelmine suurem majanduslangus järele andis. Barcelona olümpiamängude korraldamisest (mis pidanuks andma riigi majandusele tõhusa tõuke, kuid lõppes hoopis 1993. aasta majanduslangusega) on püsti mitmesuguseid rajatisi, mille järele kadus vajadus kohe, kui olümpiamängud läbi said, kuid mis siiani mõne omavalitsuse raha neelavad.
Ja loomulikult, kui hakata ringi vaatama, leiame „valgeid elevante” kõikjalt. Enamik Pekingi olümpiarajatistest on hiljem seisnud kasutult, sama lugu on Ateena 2004. aasta olümpiarajatistega.
Küllap osutub selliseks ka nii mõnigi Londoni uutest olümpiarajatistest. Näiteks Londoni Millennium Dome’i näitustekuppel ehitati spetsiaalselt aastatuhande vahetuse puhuks, avati 1. jaanuaril ja suleti 31. detsembril 2000. Maksma läks see omal ajal 789 miljonit naela. Kuplist sai üks Londoni sümboleid. Teisal väidetakse, et just see on kõige iseloomulikum „valge elevant”.Termini päritoluIlus, kuid mõttetult kallis
Termin „valge elevant” pärineb Tai (varasema Siiami) õukonnast, kus kuningas olla kinkinud pühasid valgeid elevante ülalpidamiseks isikutele, keda taheti pankrotti ajada. Budistidele on valged elevandid pühad ja nälga neid jätta ei tohtinud.
Pillamise sünonüümiks kujunes „valge elevant” 19. sajandil, tähistades iga asja, mis on küll ilus, aga kasutu ja neelab väga palju raha.
Säravatest suurehitistest „valgeid elevante” leiab kõikjal maailmas. Diktatuuririikides on ehitatud põhjendamatult suuri paleesid, nagu näiteks pooleli jäänud parlamendipalee Rumeenias või 20-rajaline paraadautotee Myanmaris, millel praegu sõidab heal juhul korraga üks või kaks autot.
Jõukates lääneriikides on gigantomaaniat vähem. Eestis võiks valgeteks elevantideks nimetada Tallinna linnahalli, aga miks ka mitte mõningaid uuema aja ehitisi.
