Valgevene plaanimajandus variseb
Hea näide Valgevene tegelikkusest: esmaspäeva õhtul oli kohaliku riikliku telejaama esimene uudis pikk ja pidulik reportaaž president Aljaksandr Lukašenka alanud riigivisiidist Kasahstani, siis tuli lugu Minskit tabanud tugevast vihmasajust ja alles seejärel anti lühidalt teada, et Valgevene devalveeris oma rubla 55 protsenti.
Põhjus oli ilmselt selles, et sisuliselt tähendas see uudis, et pärast NSV Liidu lagunemist 20 aastat tagasi ainsa endise liiduvabariigina plaanimajanduse säilitanud Valgevene on sunnitud majanduse päästmiseks tegema kardinaalseid reforme, vaatamata Lukašenka lubadusele säilitada, maksku mis maksab, sotsialistlik ühiskonnakorraldus.
Alates aasta algusest on Valgevene rubla kurss dollari suhtes kukkunud 70 protsenti! Üks dollar võrdub eilsest 4930 Valgevene rubla ehk zaitšik’uga (ee jänku), nagu kohalikud seda nimetavad. Lihtsale valgevenelasele tähendab see, et tema keskmine kuupalk langeb hoobilt 297 dollarilt 189-le.
Häda on ka selles, et keskpanga ametliku kursiga pole võimalik dollareid – nagu ka eurosid ja Vene rublasidki – kuskilt vabalt osta. Tegemist ei ole vaba kursiga, vaid Valgevene keskpank on määranud selle vaid endale teada olevate arvutuste põhjal. Kohalike sõnul kõikus dollari kurss Minski mustal turul eile 6000 ja 7500 rubla vahel, aga pankadevahelisel turul ostsid firmad dollareid veelgi kallimalt.
Algas šokiteraapia
Samal ajal esmaspäevase devalveerimisega lõpetasid paljud kauplused Minskis ja mujal Valgevenes ajutiselt importkaupade müümise, pannes neile eilseks uued, tihti kaks korda kõrgemad hinnad. Hinnaralli pidurdamiseks tahab valitsus kehtestada riikliku monopoli tarbekaupade ostmiseks välismaalt.
Kõik see lööb tõsiselt valgevenelaste rahakoti pihta, sest lisaks tõusid nädala alguses keskmiselt viiendiku bensiini ja diiselkütuse hind. Võrreldes aasta algusega on kütuse hind tõusnud aga üle 40 protsendi, kuigi sellest hoolimata maksab Euroopas enim levinud bensiin A95 Valgevenes vaid 62 eurosenti.
Valgevene üks tuntumaid sõl-tumatuid majanduseksperte, endine presidendikandidaat Jaraslav Romantšuk märkis eile oma blogis, et sisuliselt alustas Valgevene keskpank viisaastakuplaanide kaupa elava riigi majanduses šokiteraapiat.
Tähtsamate kaupade hinnad määrab Valgevenes endiselt riik. Romantšuki sõnul on valgevenelased viimastel kuudel eriti teravalt tundnud selle süsteemi kõiki ohte.
„Alates veebruarist on meie majanduse haigus tabanud tootjaid ja kaubandust, purustanud paljude äriplaanid, põr-mustanud riigieelarve, kutsunud esile šoki rublahoiustajates ja kõigis neis, kes saavad palka rublades,” märkis ta.
Valgevene rubla 55-protsendine devalveerimine üleeile pole mingi piir, hoiatavad eksperdid. Kursi hoidmiseks peab Valgevene kiiresti suurendama valuutareservi, mis on viimase aastaga vähenenud kolm korda, moodustades praegu vaid neli miljardit dollarit. Venemaa on nõus eraldama Euraasia majandus-ühenduse (Venemaa, Valgevene pluss neli endist Kesk-Aasia liiduvabariiki) kaudu kolm miljardit dollarit, kuid seob seda paljude tingimustega. Muu hulgas tahab Moskva täielikult endale Valgevene gaasitorustikku.
Minski päästmiseks võib aga ka sellest kolmest miljardist dollarist väheks jääda, agentuur Moody’s hindab abivajadust vähemalt kaheksale miljardile dollarile. Euroopa Liit ei soovi esialgu aidata, mille põhjus on pärast mullu detsembris toimunud presidendivalimisi korraldatud vägivald.
Kommentaar
Jaanus Piirsalu
EPL-i Moskva-korrespondent
Keerulisest majandusolukorrast pääsemiseks on Valgevenel jä-medalt võttes kolm varianti: laus-erastamine välisinvestoritele idast ja läänest, šokiteraapia ning sotsialistliku ühiskonnakorralduse lõpp (loodetavasti rahumeelne). Kõige tõenäolisem tundub erastamine. Ja Valgevenel on, mida erastada – tegu oleks ühe suurema erastamisega Euroopas viimase kümnendi jooksul.
Minski autotehas (veokid MAZ), Valgevene autotehas Žodinos (hiigelautod Belaz), põllumajandustehnika tootja Gomselmaš (traktorid Belarus), keemiakontsern Belnefthim, kaks naftatöötlemistehast – kõik need on suured ja tuntud ettevõtted, mis pakuvad erastajatele kindlasti suurt huvi.
