Valgevene võimud sunnivad vabamõtlejaid eksiilis õppima
Läbi Vilniuse tagahoovide Euroopa humanitaarülikooli tagasihoidlikke ruume otsides on raske ette kujutada, et veel aasta tagasi oli tegemist Valgevene ühe juhtiva ülikooliga. Nüüd üritab eksiili sunnitud kõrgkool taastuda Minski võimude hoobist, mis pidi kõigi eelduste kohaselt olema surmav.
Ülikooli asutajad ei suuda ära imestada, kui naiivsed nad olid. 1992. aastal polnud kellelgi aimu, kuidas euroopalik kõrgharidussüsteem töötab. See-eest oli grupil professoritel ja Valgevene õigeusu kirikul selge soov nõukogudeaegsest kammitsetusest lahti murda.
“See oli algusest peale hullumeelne projekt,” meenutab ülikooli aserektor Vladimir Dounajev, kuidas nad käisid esialgu mütsidega raha kogumas. Kuid peagi huvitusid ülikooli toetamisest mitmed Ameerika fondid ja ülikool oma lääne professoritega pälvis isegi president Aleksandr Lukašenko heakskiidu. 67 tudengiga alustanud asutus võis viimaks uhkeldada juba tuhande õppuriga.
Kuid siis tuli pauk. 2001. aasta presidendivalimiste ajal avastas Lukašenko jahmatusega, et seal, kus hääletajate hulgas on palju tudengeid, kahaneb rahva armastus järsult. Olles endale presidendivalimistel küsitavate meetoditega uue ametiaja kindlustanud, alustas Lukašenko ideoloogilist vasturünnakut.
Euroopa humanitaarülikooli hingekell hakkas lööma mullu jaanuaris, mil riigi haridusminister Aleksandr Radkov otsustas välja vahetada ülikooli rektori Anatoli Mihhailovi. Täielikuks üllatuseks avastati aga, et erakätes oleva ülikooli puhul neil sellist õigust polegi.
Võimud viskasid kooli tänavale
Juulis teatasid aga võimud, et ülikooli Brovka tänava õppehoone rendileping tühistatakse. Ja möödus vaid nädal, kui haridusministeerium tühistas õpetamislitsentsi, põhjenduseks klassiruumide puudumine.
Lukašenko sõnastas ka põhjenduse. “Neil oli kavatsus treenida siin Valgevenes, Euroopa humanitaarülikoolis uut Valgevene eliiti, kes peaks vajalikul hetkel juhtima Valgevenet lääne suunas,” kõneles ta ajalehe Sovetskaja Belarus teatel.
Võimud andsid läänelikust õpetusest “rikutud” tudengitele võimaluse astuda riiklikesse ülikoolidesse, kus neil tuleb mitmeid aineid “õiges” vaimus ümber õppida.
Ometi on otsustanud suur osa üliõpilasi oma koolile truuks jääda. Kui suletud ülikooli juhid abiotsivalt ringi vaatasid, said nad pakkumise Leedult. Esialgu pakkus kool vaid kaugõpet, millest võtsid osa kuussada endist tudengit – ehkki ülikooli kraadi ei tunnustanud sel hetkel enam keegi.
Nüüd, mil esimesel oktoobril avatakse Vilniuses ka päevane õpe, peavad ülikooli juhid plaani registreerida see ametliku Leedu ülikoolina. Siis saab diplom ka ametliku katte.
Ülikool sai toetust Põhjamaadest
Põhjamaade ministrite nõukogu peasekretär Per Unckel teatas teisipäeval, et nende ühendus plaanib eraldada koos Euroopa Liiduga vahendeid
Euroopa humanitaarülikooli toetuseks.
Nõukogu loodab saada Euroopa Komisjonilt positiivse vastuse mõne kuu jooksul. Siis selguvad ka summad, kuid Unckeli teatel on juba praegu selge, et jutt käib miljonitest eurodest.
Euroopa Komisjon kavatseb ühtlasi käivitada Valgevenele suunatud venekeelse raadiojaama, kuid see plaan on esialgu põrganud europarlamendi saadikute vastuseisule: nii vene keele eelistamise kui ka liiga väheste finantseeringute pärast.
Raadiosaadete üheks initsiaatoriks oli koos Poolaga Leedu, kes peab lisaks üleval mitut Valgevenes tegutsevat leedukeelset keskkooli.
