Valimised USA-s – sihikul on iga võimalik valija

 (1)
                 
Valimised USA-s – sihikul on iga võimalik valija
Vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiv Mitt Romney ja tema abikaasa Ann kampaaniaüritusel.
Reuters
Valimisreklaam muutub aina täpsemini sihituks, valijate mõjutamiseks kasutatakse turunduses ­tuntud nippe.

Ajal, kui vabariiklaste kandidaatidel on olnud eelvalimistel paar nädalat puhkust, on Ameerika meedias pälvinud palju tähelepanu uuenenud valimisstrateegiad, mida kandidaadid kasutavad.

USA presidendivalimistel on iga valija eriline. Ja mitte ainult kandidaatide retoorikas, vaid ka kampaaniastrateegias. Möödas on aeg, kui kogu raha kulutati poliitilisele reklaamile, mis üritas veenda võimalikult suuri masse – nii demokraate kui ka vabariiklasi – enda poolt hääletama. Tehnoloogia ja turunduse arenedes on nüüdseks reklaamidel kindlad sihtrühmad ja need muutuvad iga aastaga aina väiksemaks.

Kasutades taktikat, mida ameeriklased kutsuvad micro-targeting’iks, jaotavad spetsiaalsed poliitilised konsultatsioonifirmad valijaskonna elukoha, soo, huvide, sissetuleku ja varasemate hääletusprofiilide põhjal rühmadesse. Micro-targeting on pärit turunduse vallast, kus firmad on juba aastaid teinud põhjalikke turu-uuringuid, et avastada rahvastikust kindlaid rühmi, kellele toode suunata.

Ühele üht, teisele teist

Esimesena tehti seda edukalt 2004. aastal George W. Bushi kampaanias, kui vabariiklaste poolt olnud inimeste hääletamisajaloo põhjal loodud andmebaasis Voter Vault lisati olemasolevale teabele üksikasjalikud inimeste tarbimiseelistused – mis autoga keegi sõidab, kus puhkamas käib, millist meelelahutust eelistab jne. Seega oli info valijate kohta spetsiifilisem ja Bushi kampaaniameistrid asusid tuvastama seni tähelepanu alt välja jäänud sihtrühmi, kes võiksid olla valmis tema poolt hääletama.

Näiteks avastati, et latiinonaiste hulgas, keda on peetud kindlateks demokraatide pooldajateks, oli palju emasid, kes Bushi hariduspoliitikat tugevalt toetasid. Seega tasus näiteks Floridas ja New Mexicos laialdaselt saata just neile naistele kirju, rõhutades Bushi edu ja kogemust haridusreformi vallas.

Kuna valimised on äärmiselt kulukad ja raha ei ole mõtet raisata selle valijaskonna osa peale, kes niikuinii oma häält ei anna, on micro-targeting’ist saanud üks tähtsamaid kampaania abivahendeid. Andmebaasid Voter Vault, VoteBuilder ja Aristotle võimaldavad igas osariigis leida inimesed, kes käivad näiteks harva valimas, kuid kes oleksid valmis oma hääle kandidaadile andma.

Näiteks on andmete töötlemisel selgunud, et Ameerika jalgpalliliiga NFL-i ja kohalike õllemarkide sõbrad on tõenäolisemad vabariiklaste poolt hääletajad kui viskijoojad ja korvpallivaatajad.

Tulemuseks on see, et kõrvuti elavatele inimestele või isegi sama perekonna liikmetele tulevad postkasti kirjad Mitt Romneylt, kuid nende kirjade sisu on täiesti erinev. Perekond, kes on jõukas, saab informatsiooni Romney maksualandamise kava kohta, keskklassi kuuluvale perele aga mainitakse Romney plaani luua rohkem töökohti.

Veel täpsemalt suunatakse reklaame internetis. Leheküljed, mida külastatakse, Facebooki grupid, kuhu kuulutakse, ja artiklid, mida like’itakse, Google’i otsingud ning internetipoodide ostud annavad tarbija eelistustest suurepärase ülevaate. Kuigi andmebaasidesse kantakse see info anonüümsena, on tarbijad liigitatud kindlatesse rühmadesse, mille põhjal kandidaadid loovad ja suunavad oma reklaamid lehekülgedele, mida leitud sihtrühma kuulujad kõige rohkem külastavad.

Jaak Põldma on lõpetanud Los Angelese USC ülikooli poliitika ja kommunikatsiooni erialal.



Eelised Romneyl ja Obamal

Kõige edukamalt on micro-targeting’i kasutanud Mitt Romney, kel on olemas oma andmebaas nelja aasta tagustest eelvalimistest, kus ta küll põrus.

Turundust kasutab aga edukamaltki president Barack Obama, kelle kampaaniameistrid on loonud internetis väidetavalt USA ajaloo kõige võimsama poliitilise masinavärgi – nn projekti Narwhal, mis koondab Obama toetajad ühte suurde andmebaasi. Sinna kuulub üle 13 miljoni kasutaja, kes toetasid Obamat 2008. aastal rahaliselt, olid vabatahtlikud või aitasid organiseerida üritusi internetis. Nüüd on Obama kampaaniakorraldajatel osariikide kaupa täpne info selle kohta, kes ja kus andis raha ja millal oli ta valmis ka kodust välja tulema, et kampaanias kaasa lüüa.

Andmebaasis oleva info põhjal saadetakse Obama toetajatele erinevaid e-kirju. Näiteks suurima lubatud ehk 2500 dollari suuruse annetuse teinud valijalt raha enam ei küsita, kuid palutakse abi teiste annetajate leidmisel.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused
Karikatuurid