Valimisvaatleja: KGB jahib Valgevene aktiviste

Valgevene valimisi vaatlema saabunud demokraatiaaktivistid võeti KGB vahi alla ja sunniti riigist lahkuma, kirjeldab taan-lane Anne-Kathrine Brorsen.

•• Teid vahistati hotellis. Kas jõudsite ka vaatlustööd teha?

Saabusin pühapäeval ja mind arreteeriti teisipäeval, kui olime eelvalimiste ajal juba inimesi küsitlenud. Kuid vahistamise ajal istusin lihtsalt hotellis ja kirjutasin meie võrgulehele artiklit.

•• Mis üldse juhtus?

Miilits tuli hotelli ning käskis meil oma tubadesse minna. Mina jäin tuppa nelja-viie miilitsa või KGB-lasega. Ei oska öelda, kes nad täpselt olid, sest nad ei näidanud kordagi ühtegi isikutunnistust. See oli päris hirmutav, sest mul polnud aimugi, mis sünnib. Mul polnud teistega mingit kontakti.

•• Kas teie ülekuulajad olid mehed või naised?

Kõik mehed.

•• Kas teie ülekuulajad hirmutasid teid kuidagi?

Ei, seda mitte. Peab rõhutama, et tegelikult olid nad kaunis viisakad. Ma ei kartnud kordagi oma elu või julgeoleku pärast, ehkki seal polnud meeldiv viibida. Teised olid vähemalt koos ja said omavahel taani keeles kõnelda.

•• Mis neid ennekõike huvitas?

Arvutid. Kõigepealt tahtsid nad näha raamatuid, kuid need olid taanikeelsed ega pakkunud neile huvi. Raamatutel polnud mingit pistmist Valgevenega. Siis tahtsid nad näha arvuteid ning kopeerisid mu mälupulga sisu. Nad kopeerisid ka meie dokumente – meil olid seal näiteks küsitluste tulemused.

•• Kas seal oli ka tundlikku infot?

Jah, kuid õnneks oli see taanikeelne, nii et ma pole kindel, kas nad seda mõistavad. Aga seal olid meie vaatlejate nimed, kellega me ühendust peame. Õnneks polnud nende asukohti.

•• Aga valgevenelaste kohta?

Valgevenelaste kohta seal infot polnud.

•• Mida nad teie käest ikkagi küsisid?

Seinast seina asju. Nad tahtsid teada, mida me seal teeme, mis mu märkmetes kirjas on, miks mul kaardid kaasas on jne. Mõnes kohas jäi neile silma sõna “Belarus” ja nende presidendi nimi. Ka see äratas huvi. Ülekuulajad küsisid, miks ma seal olen ning kus ja kellega ma ülikoolis olen käinud. See tundus mulle veidrana, sest neil küsimustel polnud midagi pistmist Valgevenega.

•• Millal te oma kaaslasi uuesti nägite?

Hotellist miilitsajaoskonda sõitsime juba koos.

•• Ja pärast ülekuulamist kästi teil maalt lihtsalt lahkuda?

Jah. Alguses andsid nad meile järgmise päeva õhtuni aega, kuid lõuna ajal öeldi meile, et peame lahkuma veel samal õhtul. Miilits võttis hotelli oma valve alla. Oli veider käia ringi ja tunnetada, et nad jälgivad meid kogu aeg, ka söömise ajal. Neil oli isegi köögis miilits!

•• Nad ei saatnud teid piirini?

Ei, piletid pidime ikka ise ostma.

•• Nii et teie kogemus KGB-ga oli kaunis viisakas?

Meie jaoks küll. Kuid me kartsime väga nende valgevenelaste pärast, kes meist maha jäid. Nad uurisid, kes on meie tõlgid ja kes oli see, keda nad olid näinud meie hotellis. Mõistagi me ei öelnud neile seda.

Valgevene KGB tõrjub fiktiivset ”riigipööret”

•• Jutuajamine KGB-ga ei kuulu ilmselt ka kõige seiklushimulisema inimese ettekujutusse aktiivsest puhkusest. Valgevenes satutakse kurikuulsa nime ja tea-daolevalt ka omaaegsed maneerid säilitanud organisatsiooni sihtmärgiks juba nii süütu asja eest, nagu inimeste käest nende valimiseelistuste küsimine.

•• Taani Sotsiaaldemokraatliku Noorteliiga liige Anne-Kathrine Brorsen oli üks neist, kes tulid jälgima, kas presidendivalimised Valgevenes toimuvad ausalt. KGB sekkus otsustavalt – eilseks oli välja saadetud juba 23 katus-organisatsiooni Silba all tegutsevat vaatlejat.

•• Tuleb silmas pidada, et taanlanna sai oma kogemustest rääkida ilmselt vaid tänu asjaolule, et Euroopa Liidu kodanike kallal võimud praegu veel ei jõhkrutse. Valgevene enda inimeste puhul siidkindaid ei kasutata.

•• Valgevene võimud kardavad demokraatliku revolutsiooni puh-kemist Aleksandr Lukašenko dik-tatuuri vastu, KGB on igaks ju-huks välja tulnud ka väidetega, et lääneriigid, sh Baltimaad üri-tavat valimiste järel riigis läbi viia riigipööret.