Tõsi, al-Jazeera uudistekanalile antud intervjuus ütles viieks aastaks ametisse valitud Ashton, et ta oli paari viimase päeva jooksul "harjunud mõttega", et ta võiks olla välispoliitika kõrge esindaja kandidaat.

Oma osa selles valikus on mitmetel asjaoludel. Esiteks toetas Briti peaminister Gordon Brown enda sõnul "üheteistkümnenda tunnini" oma eelkäija Tony Blairi saamist ELi presidendiks. Et ülemkogu oleks oma otsuses üksmeelne ja brittide lohutuseks tuli neile pisem kahest ametist siiski anda.

Teisalt loobus kuuldavasti Briti praegune välisminister David Miliband võimalusest saada ELi välisministriks, eelistades jätkata Briti poliitikas. Mõni ime – 1965. aastal sündinud mees on veel üsna noor ja tal on lootust tõusta Tööerakonna esimeheks, kui ebapopulaarne Brown oma erakonna tulevastel valimisel kaotusele viib. Milibandi võib ehk edaspidi näha Briti peaministri kohal.

Briti naispoliitik – ilmselt õige valik

Euroopa ametid aga – nagu näha praegustestki otsustest – kipuvad pigem andma tõeliselt rahvusvahelise karjääri võimalusi Euroopa Liidu väiksemate liikmesriikide tegijatele või siis olema siseriiklikult mahakantud poliitikute pärusmaa. Ashton teenis sai oma eluaegse parunitiitli – samuti – Tony Blairi valitsuse ettepanekul 1999. aastal.

Lisaks on Ashtonil uues ametis sama tugevus, mis oli ELi presidendi kandidaadina Läti endisel presidendil Vaira Vīķe-Freibergal – ta on naine. Vīķe-Freiberga poolt olid ka need, kes nõudsid, et üks kahest valitavast suurest pealikust oleks naisterahvas.

Jõulised naised pürgisid tippametitesse ka Ameerika Ühendriikide viimaste presidendivalimiste aegu: Hillary Clinton taotles demokraatide presidendikandidaadi kohta, kuid kaotas Barack Obamale; Sarah Palin pürgis asepresidendiks, kuid ei saanud. Veidi sarnane on ka asjaolu, et lõpuks andis Obama oma administratsioonis "lohutusauhinnana" Hillary Clintonile välisministri koha.

Oskab läbi rääkida

"Olen väga paljudel aladel ja minu läbirääkimisoskused on neis olulised olnud," kommenteeris Ashton oma tööks vajalikku kogemust al-Jazeerale. "Kaubandusvolinikuna olen viimase aasta jooksul üle kogu maailma reisinud ja sõlminud uusi kaubandusleppeid ja uusi suhteid. Nii et mul on kogemust ja usun, et suudan seda selles töös ära kasutada."

Ashtoni meelest on oluline, et Euroopa Ülemkogu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana ja Euroopa Komisjoni välissuhete voliniku Benita Ferrero-Waldneri rolli ühendamine on oluline. Solana esindab Euroopa Ülemkogu ehk liikmesriikide ühist seisukohta, välisvolinik aga on Euroopa Komisjoni liige ja nii räägib ELi kui Brüsseli institutsiooni nimel.

"Javier Solana ja Benita Ferrero-Waldneri rolli ühendamine võimaldab meil kujundada Euroopa ühtne hääl," vastas Ashton küsimusele, kas Euroopa saab nüüd jõulisema hääle kui varem. Solanalt pärib uue aasta alguses ametisse astuv paruness Ashton ka Euroopa kollektiivkaitse ühenduse, Lääne-Euroopa Liidu peasekretäri koha.

Saadeti Brüsselisse vana kiskja asemele

Briti valitsevasse Tööerakonda kuuluv Ashton siirdub ELi välisteenistust juhtima kaubandusvoliniku kohalt. Suurbritannia määras Ashtoni kaubandusvoliniku kohale alles möödunud aastal, kuna oli tarvis asendajat veteranpoliitikust Peter Mandelsonile.

Peaminister Gordon Brown nimelt otsustas, et tal läheb tarvis Mandelsoni abi Londonis ning lasi talle anda eluaegse parunitiitli (loe: koha parlamendi lordide kojas) ning majandusministri portfelli. Tööerakonna staažikas skeemitaja Mandelson kuulub nimelt Briti poliitikas kategooriasse, keda kutsutakse "suurteks kiskjateks" (big beasts) – mõjukad ministeeriumide isevalitsejad, kelle aeg hakkab praegu ümber saama.