Lõuna-Aafrikast leitud peaaegu tervikuna säilinud ahvinimese skelett sunnib tõenäoliselt taas kord ümber kirjutama inimese päritolu lugu, sest tegemist võib olla kauaotsitud puuduva lüliga ahvi ja inimese vahel. Kui leitud skelett osutub tõepoolest 3,5 miljoni aasta vanuseks, siis on see poole miljoni aasta võrra vanem, kui seni leitud inim-eellase jäänused. “See on ilmselt kõige vapustavam paleo-antropoloogiline leid, milleni iganes Aafrikas jõutud on,” ütles teadlastemeeskonda juhtinud professor Phillip Tobias eilsel pressikonverentsil. “See võib aidata lõpuks ometi leida toda puuduvat lüli inimese evolutsioonis.”

1,22 meetri pikkune hominiid ehk ahvinimene leiti Johannesburgist põhja pool asuvas Sterkfonteinis. Juba 1994. aastal leidsid Lõuna-Aafrika Whitwatersrandi ülikooli teadlased samast kandist neli fossiilset jalaluutükki, möödunud aasta juulis lisandus leidudele sääreluu ja septembris kolju.

Elas nagu shimpans

Ekspertide hinnangul kuuluvad leitud luud australopiteekusele, kelle kehaehituses oli üht-teist nii ahvilt kui ka inimeselt. “Pahkluu anatoomia näitab, et tegemist oli juba kahejalgse olevusega, kuid ta suutis siiski veel puu otsas ronida tänu suure varbale, mis meenutab ahvi tagumist jalga,” seletas väljakaevamisi juhtinud Ron Clarke uudisteagentuuride teatel. “Me kujutame ette, et ta elas üsna sarnast elu täna-päevaste ðshimpansidega.”

Skeleti vanuse määrasid teadlased seda ümbritsenud kivimite vanuse järgi. Ahvinimene oli kukkunud 15 meetri sügavusse auku, mis hiljem täitus paekiviga. Esialgu on hoolikalt välja kaevatud vaid osa skeletist, kõigi kauge esivanema luude kättesaamiseks võib kuluda veel aasta. Alles seejärel saab põhjalikumalt hinnata leiu tähtsust ja seda, kas tegemist on inimese otsese eelkäija luudega.

“Me jõuame samm-sammult lähemale kriitilisele kohale, mil hominiidide – inimese eel-käijate – ja Aafrika inimahvide arengutee lahku läks. Viimastega on meil muidugi samuti ühised eelkäijad, kes elasid ilmselt viis kuni seitse miljonit aastat tagasi,” ütles Tobias.

Tähtis leid

Väljakaevamistel osalenud teadlased on veendunud, et tegemist on kõige tähtsama leiuga 1924. aastast saadik, mil sama Sterkfonteini lähedalt leiti niinimetatud Taungi laps ehk esimene australopiteekus. Seni kõige täielikum australopiteekuse skelett leiti 1974. aastal Etioopiast, seni kõige vanem täielik inimese eellase skelett aga on 1,8 miljoni aasta vanune Keeniast leitud Homo erectus.