Vatikan püüab darvinistliku teadusega piiblit sobitada
Veel kunagi pole varem Saksamaa ülikoolides teoloogiat õpetanud paavsti Benedictus XVI usuteemalised mõttevahetused pälvinud nii suurt tähelepanu, nagu langeb osaks sel nädala-vahetusel kinniste uste taga peetavale kohtumisele tema palees Rooma lähedal. Meedia spekuleerib, et arutelu käigus võidakse vormida katoliku kiriku uus nägemus evolutsioonist, mis on senisest palju lähedasem inimese ahvist põlvnemist kirjeldavale Charles Darwini teooriale.
Guardiani andmetel võib paavst nõustuda Ameerika konservatiivsetes usuringkondades populaarse kujutelmaga nn intelligentsest disainist. See teooria tunnistab põhimõtteliselt elu tekke teaduslikku käsitlust, kuid leiab, et nii keeruline maailm ei saanud sündida kõrgema võimu sekkumiseta.
Intelligentse disaini üle käivad vaidlused saavutasid USA-s haripunkti eelmise aasta lõpus, kui ülemkohus keelas selle õpetamise koolides alternatiivse põlvnemisloona. Mõni kuu hiljem kirjutas aga paavsti lähedane nõunik kardinal Schönborn New York Timesile artikli, milles väljendas katoliku kiriku toetust sellele teooriale.
Katoliku kiriku jäised suhted darvinistidega hakkasid sulama 1950. aastal, mil paavst Pius XII kutsus oma entsüklikas üles mitte lükkama kaalumata tagasi Darwini “tõsist hüpoteesi”. Paavst Johannes Paulus II läks veelgi kaugemale, kuulutades 1996. aastal, et darvinism on “midagi enamat kui pelgalt hüpotees”. Ka Benedictus XVI on oma ülesastumistes kõnelenud teaduse ja religiooni sümbioosist. Oma eesti keeldegi tõlgitud raamatus “Sissejuhatus kristlusesse” kirjutab tollal teoloogiaõppejõu Joseph Ratzingerina tuntud kirikupea, et evolutsiooniõpetus “on meile juba enesestmõistetav taust”.
Kuid paavsti seisukohal pole usklikele enam sellist mõju nagu vanasti. Nagu märkis Tartu ülikooli teoloogiadoktorant Ott Ojaperv, laskis kirik juba 60-ndatel arutluskäigu evolutsioonist vabaks. Kui kirik selles küsimuses ka sõna võtab, ei tee ta seda dogmaatilisi norme jagades, ütles ta. “Kirik ei soovi kohut-mõistvalt sekkuda teoloogide ja teadlaste targutustesse.”
Areng saviinimesest Jeesuseni
•• “Tavaliselt tehakse eri religioonide loomismüütides inimene käsitööna,” ütles Tartu ülikooli võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar. Võib tuua esile korduva motiivi: inimese valmistamiseks kulub mitu katset. Inimene läheb aia taha, osutub laisaks või kurjaks. Ning siis tuleb ülemaailmne katastroof. Tavaliselt neljandal katsel inimene siiski õnnestub, selgitas ta.
•• Maiade jumal suutis valmistada kõige parema inimese maisist. Semiidi religioonides – judaismis, kristluses ja islamis – on inimene tehtud savist. Vähemalt koraanis öeldakse see ka otse välja. Miks inimest üldse vaja on? “Näiteks Babüloonias loodi inimene selleks, et oleks keegi, kes jumalat teeniks, tööd teeks,” tõi Kulmar välja ühe võimaluse.
•• Mis puudutab katoliku kirikut, siis on paavst Benedictus XVI jõudnud järeldusele: “Usk näeb Jeesuses inimest, kelles – bioloogia pinnal rääkides – on tehtud otsekui järgmine evolutsioonihüpe,” kirjeldab kirikupea raamatus “Sissejuhatus kristlusesse” meie uut arenguetappi.
